Suviselt

Rohetulp on lõpuni kaunis:

Väike oranž magunaõieke:

Magus ja ilus:

Mõne lille suhtes tekib armastus tasapisi. Kuutõverohi on üks neist, millest ma nooruses sugugi lugu ei pidanud. Oli mingi imelik piibeleht. :oD

Eelmises postituses mainitud inglise pelargoon:

ja mätashari:

Ka täidisõielistest tulpidest ma vanasti ei hoolinud, aga neid siin lausa peab jumaldama:

"Black Hero":

Siniladvad koguvad kõrgust. Tänases (st kolmapäevases) 27-kraadises leitsakus enne kastmistuuri olid nad küll pisut longus olemisega:

Isegi kiviktaimla kuivalembid olid longus:

Ja Milka kolis kuuse alla:

Põõsasmaran "Abbotswood" on tõeliselt varajane:

Ja selline tore tegelane ka tema peal:

Päike ja kollased tulbid...

Liblikale see kuumus meeldis:

Aga mina tundsin ennast kui vanainimene ja ei suutnud muud teha, kui varjus istuda. Üldiselt talun ikka pisut paremini kuumust, aga eks oma osa oli sellel, et ööl vastu teisipäeva sain vaid 3 tundi magada, siis viisin lapse lennukile ja läksin tööle juba kl 5.20ks, mis tegi tööpäeva pikkuseks peaaegu 16 tundi. Ühe ööga seda juba välja ei maga ju.
Nii ma siis istusin grilliahju kõrval pingil ja vahtisin niisama ringi.
Laudade poole:

Kuslapuu poole:

Kiviktaimla poole (nii roheline hetkel):

Selja taha alõtša poole:

Kõõgiviljaaia poole:

Üle laudade ja sõnajalgade nägi isegi sinilatvu ja lauke:

Tõrvalilled on ühed mu suured lemmikud. Milline värv!

Aga kevadfloksiga ma veel sinapeale saanud ei ole. Kuidagi haleda olemisega. Milda juures nähtu mulle küll meeldis, seega vaja ilmselt taas kord paremat kohta otsima hakata, et taime olemusega sobiks.

Lõppu veel näide minu aiamotost - kui miski ise kuskil kasvama hakkab, siis järelikult talle seal meeldib ja kui vähegi võimalik, siis nii ka jäägu:

Õhtupoole enam nii palav polnud ja siis tegin veel rohimisringi, kastmisringi ja istutasin mõned suvikud maha. Homme (täna) tuleb jälle niitma hakata.