Maikuu algul kutsus Ihasalu küla kõiki üritusele, mis
kandis väga huvitavat nime – „Püha Birgitta teine tulemine“. Loomulikult ei saanud sellist põnevat asja
uudistamata jätta. Läksin kohe alguseks, ehk plaanijärgselt koristustalguteks
kohale. Ilm oli küll külmaks keeranud, aga hommikul sadanud vihm vaibus õnneks.
Kohapeal selgus, et tragid Ihasalu elanikud olid eelmisel
päeval „Teeme ära“ talgute käigus juba
enamuse metsaalusest korda teinud, jäänud oli veel napp autokärutäis oksi
koristada. Seega lubasime pealinnast saabunud bussitäie Pirita kloostri klubi rahvast
hoopis Rootsikarile ekskursioonile ja tõstsime paari kohalikuga need oksad
kärmelt autole ära.
Peagi saabusid ka järgmised külalised – mikrobussitäis nunnasid
Pirita kloostrist ja ürituse korraldajad eesotsas Rebala muuseumi juhataja
Janek Šafranovskiga. Ühiselt vaadati üle kõik vajalik, et üritus kulgeks
ladusalt. Samal ajal saabus aina rohkem ja rohkem külalisi, nii et Ihasalu
metsaalune sai juba üpris rahvarohkeks. Täpselt õigeks ajaks saabus kohale ka
Pirita kloostri preester Vello Salo ja pidulik üritus võis alata.
Alustati Ihasalu allika pühitsemisega. See kohalikele
juba ammusest ajast teatud koht oli vahepeal üsna unustusehõlma vajunud ja
võssa kasvanud. Nüüd aga otsustas vineerivabriku puhkekodu maad ära ostnud
kohalik härra Kert Veiper selle korda teha, puhastades põhja, remontides seinu
ja tehes uue korraliku kaane. Ja küla ühiste jõududega puhastati see
männikualune ka võsast. Nüüd on kõigil taas võimalik omale sealt maitsvat vett
ammutamas käia. Suur aitäh vaevanägijatele ja eriti suur tänu lahkele
maaomanikule, kes vastupidiselt valdavale enamusele ei pea paljuks jupikest oma
maast kõigile kasutada anda! Võrratu eeskuju kõigile maaomanikele.
Kui isa Vello Salo oli Pirita kloostri nunnade kauni laulu
saatel allika sisse pühitsenud, suunduti ühise protsessiooniga pisut eemal
metsas asuva ajaloolise kabeliaia nurga juurde, kus taas olid kohalikud
ajaloolaste, eelkõige Janek Šafranovski, eestvedamisel kõvasti metsaalust
koristanud ja avanud uuele suurele ristile vaate merele. Nüüd pühitseti ka see
rist ja edaspidi võivad kõik, kel on midagi usaldada Rootsi kalurite kaitsepühakule
või kes niisama tunnevad, et vajavad hetke enesega rahulikus paigas, oma sammud
sinna seada. Koht on läbi aegade olnud tugeva auraga, seega saate sealt kindlasti
vähemasti hingerahu.
Ja oligi aeg erinevateks sõnavõttudeks. Hans Kaldoja
luges ette 1367. aastal Ihasalu rannas sündinud ime kirjelduse. Jõelähtme
kiriku preester Margus Kirja rääkis oma ümbruskonna kabelikohtade otsingutest.
Janek Šafranovski rääkis Ihasalu küla tekkimisest ning tutvustas paigaga seotud põnevaid legende
ja muistendeid. Kert Veiper tutvustas uue risti tehnilist poolt ja kutsus kõiki
tooma risti jalamile oma kivi, et lõpetada selle vundament ühiselt. Tunne Kelam
tänas ja kiitis selle püha paiga taaselustamise kodanikualgatust ja rääkis
Lagle Pareku algatatud Eesti ajalooliste palverännakuteede taastamisest, mis on
üks osa üle-euroopalisest algatusest. Ja lõpetuseks esitas Garmen Tabor püha Birgitta
kauni monoloogi Salme Raatmaa poeemi "Pirita peegeldused" alusel
valminud etendusest "Birgitta", mida mängiti 2007. aasta suvel Pirita
kloostris.
Lõpetuseks kutsuti kõiki veel kringli- ja kohvilauda. Oli
väga tore, huvitav ja hariv ajalooline päev. Aitäh kutsumast, naaberküla
rahvas!
Peaaegu kõik sõnavõtud on ka videosalvestuselt näha-kuulda.
Pirita kloostri nunnad ja preester Vello Salo:Sissejuhatus Ihasalu külavanemalt Aivar Haav'alt:
Allika pühitsemine:
Protsessioon:
Risti pühitsemine:
Hans Kaldoja, Margus Kirja:
Lagle Parek, Janek Šafranovski, Kert Veiper:
Kohvilauas:








:












Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar