Kuuma neljapäeva hommik

Eksole, selline leitsak ja siis võtan mina ette ja lasen praeahjul peaaegu 3 tundi täiel kuumusel uhada. Aga mis parata, kui Kose Kunstikooli maalilaagri juhendajale (kes juhtumisi on Triinu klassiõe ema) kevadisel Toronto-eelsel koosolekul mu pitsamaitselised näksid nii meeldima hakkasid, et ta neid ka tänasele ekskursiooni-piknikule kaasa tellis.

Kui lõpuks ahju välja lülitatud sain, käisin kiiresti ka tiiru peenarde juures. Ega see ei jahutanud küll, toas tuuletõmbuses oli märksa jahedam olla.
Iga päevaga avaneb aina rohkem ja rohkem päevaliiliaid.
"Erika":

"Pihlaka":

"Markiis":

Ja päris uutest "Moonlit Masquerade":

Suvifloksid on tänavu uhked, suured ja lopsakad ning ka nende seas on avanenud mitu uut tooni. Külvasin seemneid segupakist ja tõesti on peaaegu igaüks ise nägu.

 Leia peitepidilt põõsad. Kui punase kukerpuuga pole palju probleeme, siis villast lodjapuud ilmselt annab otsida. Aga mõne aasta pärast sinna juba enam suvikuid ilmselt ei mahuta:

Roos "Double Delight alustab, aga tänavu on ta täiega hale, kohe näha, et vaevleb liigses kuivuses, aga ei jagu mul tema uputamiseks vett kahjuks:

Longus metsvits on oma esimesel minusuvel veel tagasihoidlik, aga juba ma saan nautida tema vallatult kõveraid sabasid:

 Lamedaleheline ogaputk on ka alustanud. Püsiks kõik varred nii ilusti püsti, kui see siin:

 Ja esimene mummgi juba nautimas:

 Proovisin punast liiliat nii pildistada, et valge kogu tähelepanu endale ei haaraks:

 Sest muidu juhtub jälle nii:

 Siin nad kolmekesi koos:

Kevadel kingiks saadud liiliad on teises peenras ja alles väikesed ja pungas.
Prževalski kobarpea on vahva tegelane:

Ja kuigi Lillekasvataja rääkis siin saladuslikest sarvedest (aga vaata, mis superehitis tegelikkuses valmis sai), siis minu majaseinale on ehtne sarvik roninud ja mets-viinapuu abiga sinise elulõnga sealjuures neljameetriseks venitanud:

Kevadel külvatud lillhernestest suutis vaid 1 tärgata:

 Oi, näe, kummaline küll, aga peaaegu vastu valgust (teiselt poolt peenart) pildistades suutsid need liiliarivaalid võrdselt kenasti pildile jääda. saa siis neist päikese trikkidest aru.

Ja kui siin enne esitlesin sordipäevaliiliad, siis tegelik pilgupüüdja on hetkel hoopis kõige tavalisem ruuge päevaliilia:

Terve õhtupoolik sai vahvalt veedetud kunstilaagri rahvaga Jõelähtme valda mööda ringi kolistades, aga hetkel pole mahti sellest rääkida. Hiljem.