Põnevat kodukandist

Nagu millalgi varem juba mainisin, sai ükspäev kunstilaagrile kohalike vaatamisväärsustega tutvumisel teejuhiks oldud. Pakkusin end ise vabatahtlikult - tore ju isegi käia ja vaadata, aga ka teistele meie ilu ja uhkust näidata. Oma tüdrukud võisin ka veel pealekauba kaasa võtta.
Valmistusin küll enamat näitama, aga selgus, et napi laagriaja puhul oli graafik nii tihe ja ekskursiooniks jäi vaid mõni tunnike, millest ka 2 oli broneeritud Ajaveskisse viltimise töötoaks.  Seega sai plaani võetud vaid Jägala juga ja Rebala muuseum koos kalmetega.  Vaevu jõudsime sedagi.
Oli meeletult palav päev, joa all piserdas mõnusat jõevihmakest:

Mõned inimesed tegid savimaske ja loputasid neid joadušši all maha:

 Teised jälle pildistasid voolavat vett. Minul nii ägedat kaamerat ega statiivi ja oskusi pole, sellepärast on minu voolupildid tavalised:

 Lapsed leidsid tagasi üles minnes trepipuidu pealt nii ilusa päevakoerakese:

 Kiire oli küll, aga ikkagi pakkusin välja paljajalu üle joa mineku ja teiselpool jõepõhjas fossiilide vaatamise, mis rõõmuga vastu võeti. Neid nautiloidide kivistisi on seal ju nii palju!

Üks tüdruk leidis kohe sellise terve pealiskihiga kivistise, kust on hästi näha neid lülilisi isegi kuni meetripikkusi loomi katnud soomuste ilus muster:

Edasi põrutasimegi muuseumisse. Muuseumiesine paeväljak oli suures osas kaetud valge kukeharja punaselehelise vormiga, imeilus!

 Rebala muuseum on suuremalt osalt pühendatud kohalikule pronksiaegsele asustusele. Väike fantaasiavisioon tolleaegsest mehest ja naisest:

Sellised armsad juukserõngad võiks praegugi kasutusel olla ju. Paremal pildil on muuseumi juhataja poeg, minu laste kunagine koolivend, kes vaatamata oma noorusele meile väga põneva ekskursiooni muuseumis tegi. Naljakas on, et lisaks oma lastele on ka nende sõbrad juba suurteks ja asjalikeks inimesteks kasvanud...

 Kui keegi tahab teada, kuhu koer maetud on, siis vastus on siin esiplaanil:

 Muuseumi kõrvalhoone terrassilt on hea vaade kalmetele:

Ja juba pidimegi kiirustama meiekandi uusimasse kultuurihoonesse - Ajaveskisse. Väga vahvalt on vana lagunenud veski renoveeritud:

 Ja kui palju kaunist kunsti igal nurgal:

Vaated veski akendest lagedatele loopealsetele:

Kaunis vahelagi ja laste viltimistunni kaunid tulemused:

 Ekskursioon lõppes piknikuga Ajaveski naabertalu õuel:

 Mulle tundus, et kõik jäid päevaga rahule. Meie küll jäime.