Palju põnevat kahe tordi vahel

Palju põnevat kahe tordi vahel - sedasi võib lühidalt kokku võtta 13. augusti.
Alustasime võileivatordiga, sest sünnipäevalaps (Keit) ei soovinud kohe hommikul midagi magusat süüa. Hea lihtne tuunikalatort sai. Keit ütles, et need petersellid seal peal näevad välja nagu samblamättad. :o)

Siis küpsetasin valmis õhtuse tordi põhjad ja kaasavõtmiseks ka ühe lihtsa koogi, aga see läks pisut nässu, seega pilti ei teinud.
Äraminekuga läks kiireks, seega sai kook juba kuumalt autosse topitud.
Esimene sihtkoht oli Nelijärve, kus Triinu lõpetas oma Globe'i  suvelaagrit. Meil on nüüd järvetaimestikutark omast käest võtta.
Kuni Triinu veel oma viimast laagrilõunat manustas, tegin mõned klõpsud.
Aru ma ei saa - päris kena sinine villa, kus ka haljastuses kenasti sini-rohe-valget joont järgitud ja sinistes pottides valgeõielised pärislilled õitsemas, milleks siis veel need suured valget kitš-õied vajalikud on?

 See metsviinapuuga palistatud järvele laskuv trepp on mulle alati meeldinud:

 "Vaateaken":

Vaikelu paadi ja kollase põõsasmaranaga:

Või siis sauna ja paadiga:

 Ei ole päris ideaalne peegelpilt:

 Huvitav mõte sinililli pottidesse panna:

Laps käes, põrutasime joonelt Kosele. Et ema veel tööl oli, tegin mina aega parajaks Maurusega tutvudes. Ja tema toreda aiaga ka ikka. Ohh, kui ilus tervisest pakatavaid taimi täis avar kasvuhoone! Ja need tiigid vesiroosidega ja leegitsevad päevakübarad ja... Muidugi hamsterdasin jälle mitmeid taimi kokku (õumaigaad, ma pean oma uut mägisibulaala juba meeletult laiendama hakkama!) ja aeg kulus märkamatult. Tüdrukud veetsid aega nii, nagu alumiselt pildilt näha. Aga ise on süüdi, et igavlesid, oleks kaasa tulnud, oleks neil ka ehk tore olnud. Aga ega sellist asja peale sundida ei saa.

No igatahes sain mina tulema vaatamata kõigele siiski pisut enne, kui ema töölt vabaks sai, seega polnud hullu midagi. Ema juures pidasime siis maha pisikese sünnipäevapikniku ja ausalt öelda osutus see näotu ja vormitu kook maitselt päris heaks. Mis ju ongi asja juures olulisim.
Pilte klõpsisime ka. Algul mina.
Emal on tänavu väga palju viinamarju:

 Ja minu elulõngad tema ja naabrite vahelisel võrkaial on lausa pöörased:

Suurusega hiilgavaid tegelasi on teisigi. Selle keerdoksalise paju ostmisel lubati neile, et see jääb paarimeetriseks, hihii:

 Ja floksi mõõtmiseks sättisin enda 156 sentimeetrit põõsa kõrvale (värv ka sobis ju):

 Ilus tume elulõng:

Vahaoad:

 Päikesesõbrad tomatid:

 Väga efektne maasikvaarikas oli kasvatanud meeletusuure vilja:

Lõikasime selle proovimiseks lausa neljaks, aga ta oli täpselt nii maitsetu, nagu ma ette teadsin, suuremat tükki ei tahakski:

Üks tubane laualepudenenud ilu ka:

 Ja edasi võtsid kaamera enda valdusse lapsed:
 Mõista-mõista mida nad pildistasid?

Kaarte järgi sain lõpuks aru, et tegemist oli vana nahkdiivani makrodega. :oD
Igasuguseid selfisid ma siia panema ei hakka, aga aiapilte küll. Mõned on väga lahedad, palju ägedamad, kui mina ilmselt oleks pildistanud.

Aga meie korjasime vahepeal punaseid sõstraid. Nahkdiivanil istudes. Ega's "peentel provvadel" muudmoodi sellist tööd teha ei kõlba. ;o) (vihma hakkas ka sadama):

Kuna Keit oli juba mõnda aega tagasi avaldanud soovi Saha kabelit (mis on gooti stiilis Pirita kloostri väike koopia) ja Maardu mõisa (üks väheseid palladionistlikus stiilis ehitisi Eestis) vaatama minna, siis sai tagasiteel ring sisse tehtud, sest sünnipäevalaps peab ju ikka saama oma tahtmised.

Mäletan lapsepõlvest, et väga rõhutati Rapla kiriku juures asuva rõngasristi kui millegi erilise tähtsust. Aru ma ei saa, neid leidub ju nii paljudes kohtades...

Mul ei tule hetkel meelde, mis sõnajalg see oli, mis seal kabeli seintel nii hoolega kasvab. Paljud puhmad olid muidugi põuas ära kõrbenud, aga osad siiski kenad rohelised:

 Seda kurepesa Maardu küla ristil mäletan küll juba sellest ajast, kui Keit alles sündis:

Maardu mõisa sisse muidugi ei saanud, aga selle kohta võib lugeda siit. Ja kes rohkem Jõelähtme vaatamisväärsustega tutvuda tahab, siis on ka valla raamat terves ulatuses veebist kätte saadav.

 Mõisa juurest ka ikka üks taimepilt ;o):

Tegin teel ka mõned kaunid põllupildid, aga et just praegu oli ka fotojahi teemaks põld, siis panin need pildid sinna ja topelt ei postita.
Nagu ette mainitud, lõpetasime oma päeva taas tordiga, seekord magusaga. Tahtsin proovida seda torti, aga esimene muudatus tuli sellest, et Keit ei taha värsket piparmünti koogi sees ja teine muudatus sellest, et vihma oli sadanud ja hämar õhtu külm, siis me enam värskeid marju korjama ei läinud. Lisaks leidsin ka, et besee, šokolaad ja vahukoor on niisama liiga magusad ja sellepärast segasin kirsipüreed ka alumiste kihtide vahukoore sisse. Ma ütleks, et tulemus sai võrratult hea.