teisipäev, 30. september 2014

Jägala juga ja Linnamäe ehk kuidas me sokke pildistamas käisime

Triinu nuias endalegi valgeid pitssokke juba siis, kui minu omad alles pooleli olid. Seega alustasin kohe uutega. Täpselt sama mustrit ma teha ei tahtnud, igavaks kisub ju. Lisaks on pärast hea jagada, milline sokk kellele kuulub, kui nad tibake erinevad on. Olin paar esimest rida valmis teinud, kui avalikuks said Isetegija aastaprojekti septembrikuu märksõnad - sokkide sahinal, sakilise servaga, sädeluse sillerdades, sügisvärvide säras, sooja südamega. Sokid ja sakiline serv olid mul juba tulemas, oma kallitele teed ju otse loomulikult kõike sooja südamega, nii et vaid 2 tingimust oligi vaja juurde nuputada. Et valged sokid pole sugugi sügisvärvilised, tuli nad kuhugi lehtede vahele sokutada. No ja sillerdus - järelikult oli vaja ka päikeselist ilma ja vett. 
Vett meil siin ju jagub, aga mere äärest puhub tuul kõik lehed ammu enne värvumist minema ja taaskord põuase suvega kippusid ka külavahel vahtralehed pruuniks känkaraks kuivama ammu enne värvumist. Seega tuli pilk kaugemale suunata.
Kudumisega läks seekord üsna edukalt - lõpetasin peaaegu nädalapäevad enne kuu lõppu. Aga nagu kiuste olin just nädalavahetusel ise tööl, nädala sees aga on modellil, ehk vastsel sokiomanikul nii pikad koolipäevad (pool tundi kauem, kui lõunase bussi aeg oleks!), et linnast koju jõutakse alles pimedas. Nii ei jäänudki muud üle, kui täna (ikka jälle viimasel minutil!) talle linna järgi minna. Õnneks juhtus ilmataat meie poolt olema - ega pilves ilmaga ju mingeid sillerdusepilte ei saa!
Kuna selle sessiooni aegu sai palju ka niisama ilusaid sügispilte tehtud, siis jagan neid teie kõigiga ja sokid peate ise siit vahelt üles otsima. :P
 
  

Triinu üritas Linnamäelt ka geopeituse kasti üles leida (nad just täna koolis tutvusid selle teemaga), aga ei õnnestunud:
Sellesama kasti pärast sai igaks juhuks ka silla kõrval asunud paekivikuhi läbi lapatud. Seda kaunist looduslikku kiviktaimlat me siiski segi ei keeranud:
 Aga ühes kivialuses paistis üks selline ämbliku aardekotike:

 Siin ütlesin Triinule, et istu maha, teeme veel ühe sokipildi. Ta siis istus, jalad kaldaserva taga rohu sees. Ma ütlesin, et näita siis ikka jalgu ka :oD :
 

6 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

fantastiliselt armas ja ulmeliselt ilus pildiseeria :)

Neljandik ütles ...

uhked sokid! Naljakas, mul ei ole absoluutselt tahtmist ega püsivust sokke kududa, ei tea isegi miks. Teiste kätetööd imetlen küll ja talvel on villased sokid mu lemmikud, ma isegi magan need jalas sest ma olen tõeline külmavares

MUHEDIK ütles ...

Seda imelist ümbritsevad taustasillerdust on nii palju, et need kenad sokid jäävad täiesti selle varju.
Et Sul on praegu juba tahtmist varrastega mässata :) Väga tubli

Unknown ütles ...

Väga lahe! Väga kiftid sokid! Pildid on ulmeliselt kaunid! :)

Unknown ütles ...

Väga lahe! Väga kiftid sokid! Pildid on ulmeliselt kaunid! :)

Elina K ütles ...

Neid pilte, neid kauneid loodusfotosid võib küll jäädagi imetlema ... ja pärast vaid õhata: "Oh aeg, miks nii kiirelt lendad!". Ja sokid on .. no "väga ilusad" on igatahes liiga lahja väljend!
Kaunist sügist!