Mündipeenrasse oli mul tekkinud kohutav segapuder ja lisaks maasikatele, vaarikatele, petersellidele ja muule "huvitavale" lokkas risti-rästi läbi kõigi sortide tavaline sile ja karvane münt. Kui sorditi lehti koguda ja kuivatada tahtsin, oli see täiesti võimatu juba. Rääkimata sellest, et suuremad tegelased (pune näiteks üle müntide ja mündid üle tüümianite) aina teistel seljas lamasid. Nii idanes mul tegelikult juba kevadsuvest saadik üks projekt peas. Et panna mündid pottidesse sorditi kinni ja siis neist peenar teha. Nii ma siis suvi otsa arendasin seda mõtet ja nuputasin kohta ja muid lahendusi. Paar tegelast suvitasid juba potiski - tänavused ostud ja emalt saadud melissid, mis tulid koos sobiva potiga ehk vana grillkupliga. Ja kaas sai teiseks potiks. Otsisin veel mingeid potsikuid kokku, aga kaevetööd ikka venisid ja venisid...
Teises suvepooles vabastas abikaasa selle männialuse (tal seisis seal aastaid kasutamata üks rüsa/mõrd). Kunagi oli mul seal nurgas üks pisike maasikapeenrake ka, aga juba aastaid ei kasvanud seal midagi, sest mehed olid vana masinaõli kanistri seal kogemata ümber ajanud. Seega alustasin selle õlise pinnase ära koorimisest. Tüvel asuvat õlilaiku üritasin ka pisut koorida. Ilmselt oleks rohkemgi võinud, see vana männikoor on ikka päris paks ju. Aga ega ta mind väga ei sega ka. Niisiis koorisin ja vedasin ära õlise pinnase. Ülejäänust sõelusin välja palju merekruusa kive, see pinnas meil siin sisuliselt selline ongi. Liiva on vaid nii palju, kui kõrvuti asetsevate kivide vahele mahub. No ja pinnal oli pisut okastest tekkinud turbasodi ka.
Töö käigus tuli ikka meelde mõned pildid moblaga teha, aga ega pildilt eriti aru küll ei saa, et juurte ümbrus on sügavamaks uuristatud:
Siis sobitasin sinna potsikud. Mõnele oli vaja augud ka sisse puurida:
Täitsin ka tühjad potsikud ja kolisin sinna taimed. Kahe tüve vahele sai eriti tüütu laiutaja - pune. Tüümianid said servadesse vabakäiguloa:
Ka üks salveidest on potsiku asemel jämedate juurte vahelises lohus (kohe õlise tüve kõrval) nö vabalt:
Ja siis hakkasin potsikuid kividega peitma. Olin neid küll kõvasti varunud ja tänase kaevamisega sain palju lisaks, aga ikka jäi puudu. Seega päris valmis see projekt veel ei ole, aga mingit aimu juba saab ja taimed saavad lõpuks rahulikult talveks valmistuma hakata:
Tegelikult jääb piltidelt mulje, et see on jube väike kökats. No ega ta suur ka pole, ma pean meie majandusõuele jätma ikka piisavalt ruumi küttepuude masinatele ja muule taolisele manööverdamiseks, aga väga väike ka mitte, need grillikuplidki on juba üle poole meetri laiad.
12 kommentaari:
Oi, see on küll lahe projekt :D ja näeb juba täitsa välja, mis siis veel kui valmis ja taimed kosunud :) sellest ideest saab snitti võtta, ma muidu kardan münte kui tuld :D
Mul ka erinevad mündisordid ämbritesse pandud sortide kaupa. Ega need ekstrasordid eriti alumise ava kaudu välja ei ründa - kui pealtpoolt lamandumise abil just ei õnnestu piirkonda laiendada. Hoopis vastupidi, kuna neil puudub lahe edasirändamise ruum ja pealtpoolt kah muudkui kärbitakse, tuleb neid paari aasta tagant ümber istutada, et nad koguni ära ei kärbuks. Tänavu tegelesin sellega.Mõnda sorti sai isegi pistikutest uuesti mulda tipitud. Kas salveile ta kohas pimedaks ei jää? See, et ümberingi kivid, on hea, hoiab lehed puhtad ka suure vihma järel.
Eelmises postituses karuputkelehine elulõng on sinul "Praecox", teised leiavad enda tumedama sisnise, kui valivad elulõnga otsingus GROUP alt "Heracleifolia group" . Selles grupis on registris 41 liiki-sorti.LInk: http://www.clematis.hull.ac.uk/new-clemlistsearch.cfm
Oma katsetuste põhjal võin väite, at kui tahad, et piparmünt hästi kasvaks, siis peab ta lahti laskma. Jah, võtavad hullult ruumi, jah, lamanduvad jne, aga potis nad pikalt elama ei mahu. Mul on nad kuskil nurga taga, üks sort siin ja teine seal. Ainus, keda eksponeerida kannatab, on valgeleheline õunmünt, aga kui see kena taim suvi aega ühe koha peal on olnud, siis on tal juba sada stoolonit igasse ilmakaarde suunatud. Jah, täitsa probleem, mul on ka neid umbes viis-kuus sorti kogunenud ja oma koht (nurgatagune) on vaid kahel. Samas...kui ei katseta, siis ei saa ka teada, mis ja kuidas. Praegu näeb see peenar väga kaunis välja. Ja millised kivid...:)
Mündiprojekt kõlab väga hästi ja näeb sedamoodi välja ka. Sa võid peenra rahapajaks ristida :) sobib müntidele hästi.
Tii@ mina ostsin oma karuputkelehise elulõnga Erika Mahovi käest ja see on liik.
Mina lasin piparmündi laamendama roosipeenrasse, mida ma ei pritsi ega mulda. Mulle tulemus meeldib.
Nojah, tean küll et neile meeldib vabalt laiata, mul kah üks mahedam karvaste lehtedega põõsaste vahel laiutamas, tahtsin selle tegevuse lõpetada tal,sest ta muidugi ei piirdu põõsavahedega, aga selgus , et tütre lemmiksort just..
Väga ilus tulemus, võiksid seda osa isegi veel laiemaks venitada.
See on hea mõte, hea meetod.
Rahapada on lahe nimi, selle võtan kindlasti kasutusele. :D
Eks näis, kuidas nad seal vastu peavad. Aga oma lemmiku (just see karvase lehega) jätan ka vist vanasse kohta ka edasi laamendama.
Kui meliss salveid ära ei varjuta (ilmselt agarad teejoojad seda juhtuda ei lase), siis seal küll liiga pime ei ole. See on väga kõrge võraga männi alune, väga päikeseline koht.
Ahjaa, Muhedik, ma hea meelega venitaks laiemaks, naabermänni all on üks hiiglasuur kivi ja selleni oleks ideaalne seda peenart venitada, aga meil on seal puude vahel ka pesunöörid (nii minu kui naabrite) ja ma pean tagama neile ligipääsu.
Ilus projekt. Järgmine aasta on see peenar veel lopsakam ja lõhnavam.
Postita kommentaar