Sorrento-Rooma kaheksas päev - tagasi koju

Teisipäeva varahommikul korjasime omale kohvrid sappa ja põrutasime lennuväljale. Muidugi oli kahju, et see võrratult tore reis otsa saama hakkas, aga 8. päeval oli seda kahjutunnet tasakaalustamas ka piisav ports koduigatsust ja iga Ciampino lennuväljal veedetud minut tundus meeletult pikana. Aga lõpuks me õhku tõusime ja esimene sihtkoht oli Düsseldorf, õigemini selle lähistel asuvas Niederrheini asulas olev Weeze lennuväli. Aga esmalt veel paar pilti lennult.
Üritasime lennukiaknast Colosseumit leida, aga vähemasti pildile see küll ei jäänud. Pigem on tegu uuemate linnaosadega. Aga Colosseumi sõõr-muster tundub seal ehituses armastatud olevat:

Pisut juba eemal, lagedamal maal, moodustasid künkad sellise vahva kamuflaažkanga mustri:

 Ja siis need lumised Alpid!

 Need valged jutid on vist suusarajad?

Ja juba me maandusimegi Düsseldorfis. Kuna meil oli ümberistumiseni 5 tundi, siis olin juba eelnevalt pisut uurimistööd teinud. Kesklinna sõitmiseks oli see aeg napp, aga lennuvälja piirkonnas pidi olema kuninglike õhujõudude muuseum ja lootsime seda külastada.
Et meil oli 2 eraldi lendu, visati mulle ka pagasikohver vahepeal välja. Proovisin seda kohe uuesti ära anda, aga enne 3 tundi ei võetud ja minu pakihoiu küsimise peale vastas see vastuvõtutädi, et ei ole. Õnneks oli meil oidu asja infoletist uuesti üle küsida (peale hetkelist ahastust, et peame 5 tundi kohvrite otsas konutama) ja sealt selgus, et pakihoid siiski on, kõrvalmajas, aga et peab ette helistama ja inimese kohale kutsuma. Mida tädi ka lahkesti tegi, kui avaldasime kindlalt soovi siiski pakid ära anda. Ja ka muuseumi kohta saime infot, paraku kurvastavat - praegusel aastaajal on see avatud vaid nädalavahetustel. No olgu siis, mõtlesime, et läheme lihtsalt jalutame ikkagi. Seal saab ka jalgrattaid laenutada, aga seda me hetkel ei viitsinud kumbki (ja mul ju kaamera ka kaelas kõlkumas).
Niisiis, kohvritest vabanenuna asusime suvalist teeotsa pidi lennuväljalt eemalduma. Ilm oli megamõnus, päikeseline, kuum ja peaaegu tuuletu, loodus peaaegu nagu meil ja parajasti just iluisaimas kevadises rüüs.
Esimene, kellega kohtusime:

Murelid õitsesid ka siin:

 Mingi enelas, tõenäoliselt nipponi või tuhkurenelas:

Kuidas suur lehtpuu on elupuusõõri kasvu korrigeerinud (täiesti kindlalt olid need puud sinna kõik korraga istutatud):

Selline mõnusalt roheline kaseallee. Rohelise kilega kaetud plangu taga asus tuletõrje treeningväljak. Muide, nagu töökaaslaselt, kelle isa seal elab, hiljem kuulsin, on kogu see piirkond endine sõjaväelinnak.

 Ebaküdooniad olid mõnusalt täies õies:

 Mõne aja pärast jõudsime ka muuseumini:

 Naljakas, kuidas mõni asi on meist kõvasti ees, teine peaaegu samas staadiumis - hüatsindid õitsesid siis juba ka meil mõne soojema koha peal. Siin siis (kui ma õigesti mäletan, siis dammeri) tuhkpuude sees:

 Kohe muuseumile järgnes (ring keeraski juba lennujaama poole tagasi) üks enamalt jaolt kasutuseta seisvate hoonete kogum, mille ees väljakul selline võrratu okaspuuhaljastus:

 Seal oli kindlasti suuri elupuid 'Golden Cone', aga see ema taga on ilmselt 'Rheingold'? Ja paremal pildil üks põnev õitsev lehtpuu või põõsas (Tii: jaapani õisküüvits):

 Selle viimase võrsed ja õisik lähemalt ka:

 Aga ka siin on kunagi haljastusega pisut puusse pandud - ju ei osatud arvata, et taimed nii lopsakaks kasvavad:

 Nii kinni oli see vahekäik (ülemine pilt sai kükitades lähedalt tehtud) kasvanud:

 Jälle üks vahalillelaadne nahkjate lehtedega õitsev põõsas (Tii: skimmia):

 Ja lumi on ka siin elupuid rikkunud:

 Kas see on punane tamm?

 Ema soovil üks kaseoksapilt ka.

 Nii me seal jalutasime ja nautisime (kotis on joped, mida me ei taibanud pakihoidu jätta):

 Üks kännuseen ka:

 Ja enne kohvrite järgi minekut jõudsime veel lennujaamas keha ka kinnitada. Sa püha püss, kus olid ikka šnitsliportsud (võrdluseks - see veetops on pooleliitrine)! Oleks teadnud, oleks kahe peale ühe võtnud. Ja sellise laadungi eest küsiti (lennujaamas!!!) vaid 13 eurot:

Ja - hurraa! - saimegi koju.
Oli tõeliselt imeline reis! Aitäh, emme ja venna, selle võrratu sünnipäevakingi eest!