Kaks nädalat

Märkamatult on möödunud kaks nädalat mu viimasest postitusest. Et selle aja jooksul on jälle päris palju juhtunud ja päris palju pildistatud, siis ilmselt pole eriti tark seda kõike ühte postitusse toppida, keegi ei viitsiks sellist lohepostitust lugeda/vaadata. Proovin siis jupitada kuidagi.

Tänavu oli mu töögraafik nii tobe, et vaatamata suhteliselt juubelihõngulisele numbrile jäi sünnipäev peaaegu pidamata. Siiski olid mõned toredad üllatused pere poolt, uhke kimp tööandjalt, pisike istumine tantsutrupiga trennis ja isegi näpuotsatäis külalisi, kel oli võimalik argipäevasel päeval peale sünnipäeva läbi tulla. Kalleimad sealhulgas muidugi Kadi koos vanaema silmarõõmu Kareliga. Mõned pildid ka.
Õige päeva hommiku tegi päikeseliseks Triinu, kes tuli enne kooliminekut mulle tööle külla koos isetehtud karpi pakitud isetehtud imemaitsva britta koogi  tükiga:

Sedasi kahekesi me seda sõime ja mõnulesime. Pilt on mobiiliga tehtud ja seepärast pole kvaliteeti ollagi, aga emotsioon sai jäädvustatud. Ja pisut hiljem tuli juba esimene töökaaslane, kaasas imeilus kimp firma poolt.

Kui lõpuks vastu ööd koju jõudsin, ootas mind pere kingituste ja pisikese peolauaga. Sai mõnusat kartulisalatit ja veel seda jumalikku britta kooki. Ka tordilabidas on Triinu kingitus, mulle nii üdini omase lausega seal peal.

 Ka Keit kaugelt Rootsist oli osanud täpselt õigele ajale oma põneva kingituse postitamise rihtida:

 Kõige väiksem sünnipäevakülaline:

Lapsed käisid 7. oktoobril mere ääres virmalisi vaatamas, võtsid mu kaamera ka kaasa. Ja õnnestus neil ka pisut seda rohelist kuma pildile saada, kui olid natuke kaamera seadete juures nuputanud/googeldanud ja parema statiivi puudumisel kaamera kivile toetanud. Tublid noored!

Järgmiseks õhtuks organiseeriti juba sõber statiiviga ka kaasa, aga siis oli rohelist kuma nii vähe, et palja silmaga ei näinud midagi (ma ise liitusin nendega ka pisut hiljem), aga statiiviga said nad palju vahvaid ööpilte ka ilma virmalisteta.
See kollane kuma selle pildi taustal peaks olema Helsingi:

Mingil ajal õnnestus mul lõpuks valmis saada ka sokid Kustavile:

 Ja panen siia lõppu veel mõned pildid oma peenardest 12. oktoobril. Tegelikult oli õisi veel hulga rohkem, aga mul sai pildistamise aeg otsa ja uuesti pildistama sain alles eile, kui hommikuhallad olid ka meile jõudnud. Aga need pildid panen juba uude postitusse, muidu läheb väga paljuks.
Tänavu tõrudest kasvatatud punase tamme tited, hetkel potiga peenras, ehk järgmisel aastal julgen juba maha istutada. Ilusad, eriti muidugi see ülipunane:

 Valged (lillaka alatooniga äärmistel kroonlehtedel) aster on tänavu väga uhke - seisab ise püsti ja nii õisi täis, et isegi hallitusest ära kuivanud lehed ei suuda vaatepilti eriti rikkuda:

 Veel üsna lopsakas:

 Väsimatu kaeralill:

 Lamedarootsuline kikkapuu:

 Väga vaevaliselt värvuv harilik äädikapuu:

 'Candy Cover':

 Suvifloks:

 Kurerehaõieline nõges ;o)

 Ja kellukaõieline tuhkpuu:

Need kolm krüsanteemi alustasid juba augusti keskel ja on seega õitsenud juba kaks kuud. Kas pole imelised?

Aster 'Snow Flurry' oma esimeste õitega. Tänaseks on lahti ka paar õit teisel oksal, aga enamus ilmselt õitsema hakata ei jõuagi.

 Minu suur lemmik, laiuv tuhkpuu: