Kuldne sügis

Juba reede hommikul oli meilgi muru valge, aga mujale hall eriti ei ulatunud. Samas polnud mul aega asja täpsemalt uurida ka, sest kiirustasin linna - esmalt oli vaja ära käia autoga tehnoülevaatusel (huh, läbi sain, ehkki pisiputitamist on vaja teha!) ja siis veetsin 6 tundi koolitusel. Teemaks oli korteriühistu raamatupidamine ja maksud ja lootsin sealt omale kõik vajaliku saada. Kohapeal muidugi selgus, et kõik teised olid juba eluaegsed raamatupidajad ja deebetit-kreeditit-bilanssi keegi algusest peale õppima ei tahtnud hakata. Aga noh, ma loodan lapse ja sõbranna abil ikka asja veel paremini selgeks saada ja suutsin koolitusest ikkagi päris palju kasulikku infot ammutada.
Seega reedene päev oli seega mult otsekui ära näpatud, vaid õhtune teleka taga kudumine jäeti. :o) Otse loomulikult põõnasin siis laupäeval peaaegu poole lõunani. Ja suur oli mu imestus, kui veel ärgateski oli muru suurelt osalt härmas. Jõudsin isegi veel mõned pildid teha.

 Päikese käes läks muidugi ruttu üsna soojaks

 Kõrge priimula:

 Kollane karikakar teisel ringil:

 Täiesti väsimatu zanzeguri leinakellukas:

 Krüsanteemid:

 See tubli valge sügisaster ja punane kukerpuu:

Vaatamata korralikule hallale on daaliad (ilmselt tänu ebajasmiini kaisutusele) veel üsna kobedad, vaid paar lehte ongi külmaroaks läinud:

 Äädikapuu hakkab juba vedu võtma:

Läikiv tuhkpuu on juba päris punane ja naabrite arooniad peaaegu punased, aga paraadpeenar on lopsakas ja roheline:

 Ka põõsasmaranad ei kavatse veel õitsemist lõpetada, eriti see kollane:

Peale härmatiseringi ja hilist hommikusööki sai kiiruga mõned pisitööd (osadest tomatipottidest muld peenardesse, mõned uued taimed maha, voolik kuuri ja kastmisvee toru tühjaks, trepikoda pühitud) ära tehtud ja järjekordne korteriühistu koosolek maha peetud ning siis tuli kohvrid kokku pakkida ning Jõelähtmesse esinema sõita. Startisin aegsalt, sest juba poolteist nädalat on mul iga kord seda teed sõites hing haige, et pole aega autot kinni pidada ja kaamerat kaasas, et teeäärseid kauneid kuldseid vaateid tabada. Muidugi need esimesed ja kõige ilusamad kohad olid nüüdseks juba liigselt vananenud, aga õnneks kolletuvad eri liiki puud eri aegadel ja nii leidus ka praegu veel üsna ilusaid vaateid:

  Panen siia kõrvale võrdluseks ka samast kasest 3 nädalat varem tehtud pildi:

Ja sain teha veel teisegi ringi, täna hommikul, kui käisin Triinut bussile viimas. Kui eile oli ilm päikeseline (viimasel pildil on lõkkesuits, mitte udu), siis täna oli hommik hall ja udune, alles koju tagasi jõudes suutis päike pisut pilvest läbi murda. Aga päris välja ta ei tulnudki.

Põikasin tagasiteel ka naaberkülast läbi, sest Ihasalu külatänav on alati nii idülliliselt kaunis oma kiviaedade ja hea puudevalikuga (toomingas, sirel, vaher jne)