Pidu

Eile oli meil firmapidu ja, et see kogemata just sellisele kuupäevale sattus, tehti asjast temaatiline kostüümipidu. Ma võtsin sõnasabast ja valmistusin väga põhjalikult. Esmalt otsisin sobiva meigi-variandi. Leidsin umbes seitse kõne alla tulevat pilti, millest lõpuks valisin silmi ümbritsevate ämblikuvõrkudega variandi. Kostüümi kallal mõtisklesin päris mitel öötunnil, aga lõpuks otsustasin proovida, et ehk ikka mahutan omale selga viimati umbes aasta-kaks tagasi kantud musta ja "luuribadega" tugevdatud korsetiga sametist esinemiskleidi. Imekombel see õnnestuski! Ja meik õnnestus ka mu enda arust üle ootuste hästi. Saabaste juures tuli muidugi tagasilöök - ajasin oma pika sääre ja nööridega saapad jalga, viksisin kenasti ära ja siis jätsin lahkumishetke ootama. Ja kui ma siis neid tõeliselt jalga ajama hakkasin, läks saapalukk lootusetult katki. Seega pidin ruttu asendusvariandi otsima, mis aga tähendas kõrget platvormkontsa ja hiljem tantsimisest hullult tulitavaid päkkasid. Aga mis parata! Ei teagi, kas on mõtet lasta kingsepal saapalukk ära vahetada või läheb liiga kalliks? Head nahksaapad on muidu küll, aga kunagi kaltsukast saadud ja üsna eakad juba.
Siin poja tehtud pilt peale meigi valmimist ja abikaasa tehtud pilt, kui kostüüm ka seljas oli.

Ja niisugusena läksin ma ka bussile ning trampisin pool kesklinna läbi. Väga lõbus oli. Näiteks tuli vastu keskealine mees ja vandus ehmatusest ja kohe selle järel noored poisid, kes ehmatusest lausa hüppasid. Samas kosmeetikapoes näitas ema rahulikult oma tütrele minu meiki, et näe, temal on näiteks selline (nad otsisid ka ilmselt samaks põhjuseks vahendeid). Niiet kes meil see nõrgemanärvilisem sugu on? ;o)
Pidu ise toimus vanalinnas ühes uues itaallastest omanike pööningubaaris-kunstigaleriis Togo Pianoclub, mille saalikesest tubli veerandi hõivas korralik tiibklaver ja mille seinu ehtisid hetkel suured ja kaunid Katrin Karu maalid (maalinäitused vahetuvad seal, justnagu meil salongiski). Algul oligi seal meie privaatpidu, aga kella 9st lubati ka teised külastajad peole.
Meile serveeriti Kaera-Jaani peakoka Jaak Hiibuse poolt valmistatud imehea itaaliapärane kolmekäiguline õhtusöök, mille kõrvale pakkus Itaalia väiketootjate veine Vein ja Gurmee (Veinihaldjas OÜ). Kõik oli imeliselt maitsev, aga loomulikult olid minusuguse maanaise jaoks portsud liiga väikesed, eriti muidugi hirvelihast eelroa puhul (juhtus nii, et kui ma oma naabrile kiitsin, et nii hea see hirveliha ikka, siis tema küsis, et aga kus siin see liha veel on ? ;o) ) ja otse loomulikult oleks nii suussulavat tiramisut võinud olla vähemasti kolm sellist pokaalitäit. :oD. Samas vitello tonnato ehk vasikaliha tuunikalakastmes oli päris korralik toitev ports ja üllatuslikult sobis liha ja kala väga hästi kokku.
Ma seekord end niipalju ei usaldanud, et oleks peole kaamera kaasa tassinud, nutikas, aga, on mul liiga vilets, et hämaras midagi pildistada. Seepärast postitan siia Marika lahkel loal mõned tema telefoniga tehtud pildid. 
See mõnusalt mõrkjas ja üritusele kohase oranžika tooniga tervitusjook meeldis küll kõigile, seepärast sai ka seda pudelit nii- ja naapidi pildistatud (et teaks ostma minna):

Suitsutatud hirvelihast eelroog (viigimarjade, granaatõunaseemnete, rukkola, piiniaseemnete ja balsamicokastmega vist oli):

 Vitello tonnato:

 Ja mina tiramisu ning vahuveiniga:

Maitsva õhtueine kõrvale mängis-laulis üks omanikest,Tommaso Primavera, kaunist rahulikumat salongilikku muusikat, suuremalt jaolt itaalia, aga ka muid tuntud lugusid. Kuid õhtu edenedes paisusid lood korralikeks klubitoonideks-rütmideks ning lõpuks vihtus kõik see rahvas hoolega tantsida. Mõnus oli taaskohtuda oma noorpõlve kuuma itaalia muusikaga. Igatahes olid minu jalad koju jõudes ümarast ümaramad.
Selline tore elamus, pole enam ammu nii mõnusalt ja täie rauaga pidutsenud. Aitäh, boss!