Mustikaõied ja muu

Nagu ikka, on ka puhkus nii kiire, et pole blogidagi aega. Tegelikult ma ikka puhkan ka, teen kõike rahulikult ja just seda, mis parajasti meeldib. :o) Nii käisimegi üleeile abikaasaga jälle jalutamas. Mustikad on õitsemisega alustanud ja päikeselisemates kohtades oli ka palju maasikaõisi. Vot ei teagi, miks ma neid ei pildistanud.
Leidsin metsast sellise pakkevõrgutoru, ilmselt tuulega kuskilt aiast plehku pannud. Täiesti kasutatav, kui mul pähe tuleks, mida ma sellega teha võiks...:oP

Mets ka rullub:

Piibelehekivi:

Ja jänesekapsakivi:

Küsisin koju käima tulnud Keitilt, kumma pildi ma jätan ja tema arvas, et nad on lahedad hoopis nii kõrvuti, nagu oleks üks (akna)raamiga poolitatud vaade:

Jänesekapsapiltide puhul läks meie arvamus aga lahku. Tema eelistas esimest, mina teist. Kuidas teiega lood?

Eriti vippidele rullitakse hoopis roheline vaip lahti, las need staarid käia pealegi punasel. ;o)

Keegi jälgis meid nurga tagant, kui apelsini söömise pausi tegime:

Selle puhma määramisega jään küll hätta - õisikud nagu teelehel, aga lehed torujad nagu murulaugul. Pool puhmast oli keegi veel ära hauganud ka. Algul arvasin, et rand-teeleht, aga selle lehed on ruljad, mitte kinnised torud.

Tormituust ei sega lepakesel lehtimast:

Madalveega kivimuster:

Taevas on hingelind vist. Aga arutleks hoopis, kuidas sellist pilti joondada? Vastaskallas on diagonaalis ja praegu joondasin pildi kividel asuva veepiiri-joone järgi (st pilt on tegelikult otse), aga niimoodi mõjub ta nagu viltuse horisondiga merepilt.

Tormimurrust ja pillirookulust tekkinud vahva kooslus:

Naeriliblikaid lendas palju ringi:

Jahimees, püünis ja tulevane saak põldrõikal:

Pildistasin ilusat pilliroopuhmakest ja siis ka väikest poilast (FB'st Kaido Kärneri arvates ilmselt oblikapoi) samas puhmas. Seda viimast oli raske selgelt pildile saada, sest tuul kõigutas kogu aeg lehte.

Et mu kaameras on jätkuvalt tolmu, hakkasin esimese pildi taevast tolmuplekke ära töötlema ja selleks panin Photoshop'is originaalfoto vaate originaalsuuruse peale. Ja vaadake, millised silmad ma siis sellelt samalt poilt leidsin:

Sellise küütleva pinnaga põnev kivi:

Udune (kaugelt ja käest kit-objektiiviga tehtud), aga nii liigirikas linnupilt. Luik, kormoran, mingi kajakas, mingid pardid ja paremas servas keegi veel:

Nii kaunis, onju:

Ja see osi samuti:

Ja millised varsakabjaväljad!

Ämblikute koosolek:

Ka roomav madar õitseb:

Lautrikoht ootab paati:

Ka selle hanemaltsal päevitava putuka määramiseks otsisin FB abi ja sain vastuse: Kaido Kärner - keegi pehmekoor .. Kolla-pehmekoor (Cantharis quadripunctata) ehk, aga kindel ei ole...

Esimesed toomingaõied on avanenud:

Ikka kodust ka mõned õied.

Sellest väikesest nartsissist "Sun Disk" oleks kenama pildi ka saanud, aga panin ta siia just nii, et on näha tema suurus - all valge on kaunis ülane, kõrval sinine kobarhüatsint ja ülalt paistab üks madalamat kasvu tavaline darwin-tulp.

Enamus peenemaid tulpe on kadunud või kadumas, aga darwinid on ikka lollikindlad ja kaunid:

Mõnel umbrohul võib lasta natuke aega peenras olla ka:

Sooja südamega:

 Suvelillekese võrratu priimula:

 Ja minu kõige vapramad hollandlased - abikaasa tõi need Amsterdamist juba väga ammu:

Täna on üks megapikk päev - tõusin juba pool viis, et Kustav ja ta klassiõde kuueks Kuusallu Riia-ekskursiooni bussile viia, varsti stardin jälle linna, et Kermiti konditsioneer üle kontrollida. Hoidke pöialt, et vaja vaid täita ja miskit katki ei ole. Kui jaksaks (ja ressursse oleks), võiks õhtupoole minna Jägala-Joale kolme tammi maastikujooksule või kepikõnnile või hoopis Loole Matvere kontserdile. Ja öö hakul tuleb lastele jälle järele minna. Oeh. Hea ikka, et puhkus on. :o)
Aiatöid olen ka teinud, aga tõesti vähe - tegin peenardele rohimisringi peale, kastsin ja eile alustasin vana pehkinud ja sipelgate poolt pitsiliseks söödud pakk-postamendi peenrast väljaviskamisega. Aga äravedamiseni ma veel ei jõudnud, enne oli vaja tuppa süüa tegema tulla.