Ja pühadeaeg algaski

Kui suurem osa Aalujaid kogunes laupäeval Muhedikupapa juubelile, siis minul õnnestus sinna ainult kullerite abil kallistused saata, sest ise alustasin täiega pühade tähistamist - hommikul käisin valla paljulapseliste perede jõulupeol esinemas ja õhtu veetsin aurik Kathatrina pardal firma jõulupeol.
Aga jällegi on mul esitamata kahe nädala aruanne. Sest kogu mu aur läks külaajalehe tegemisele ja puittaimede süstemaatika, ehituse ja kasvukohanõuete õppimisele - juba kolmapäeva varahommikul tuleb nende peale teha hindeline töö. Aga mõned pildid olen vahepeal ikka teinud.
Möödunud nädala keskel sattusin poolkogemata kaheks päevaks Tartusse - minu praktikajuhendaja palus mul enda asemel koolitusele minna. Teemaks oli "Uurimuslik õpe loodusainetes" ja tegelikult pabistasin ikka kõvasti, et kas ma üldse teemast midagi jagan, aga polnudki väga hull. Tegelikult jätkub see koolitus veel ka veebruaris, kui tuleb esitada aruanne vahepeal reaalselt lastega läbi viidud uurimustööst ja vot see on küll juba peadsügamapanev ülesanne. Aga ehk mõtlen midagi välja.
Aga, et koolitus algas alles pärastlõunal ja minu rong (kujutage ette, minu kõige esimene sõit selle nn porgandiga üldse) jõudis Tartusse juba hommikupoolikul, põikasin kiirelt läbi teele jäänud loodusmuuseumist ja jõudsin isegi Togrami ja tema kaasaga lõunal ära käia.
Tartu Ülikooli Loodusmuuseum oli muidugi ah ja oh ja hea meelega koliks sinna kõrvale elama, et siis iga õppetüki juures saaks sinna just seda teemat süvenenult uurima minna. Aga praegu vaid põgusalt paar pilti.

See parempoolne susapusa (aragoniit) meenutas mulle neid saviussikesi, mida me Kadakaga pressisime. :o)

 Ehh, vaat, mis välja tuleb:

Ja see parempoolne - on see nüüd siis teokoda või kalaluu? Väga hea maskeering ja raudrüü, kas pole?

Reedel saime üle väga pika aja jälle korraks tavapärasele jalutuskäigule. Paljud seened olid lume alt uuesti välja sulanud.

 

 Läikvaabikud polnud üldse kasvanud peale väga ammust jalutuskäiku.

Kuna ilmselgelt nad enam ka mingeid eoseid ei levita, siis keerasin ühe ümber, pildistasin, ja tegelikult tõin ka koju lahata, aga tal oli paks pruun torukestekiht ja selle peal ülikõvasti kinni imeõhuke ja kohutavalt nätske viljalihakiht ja juba oligi läikiv kest, niisama sitke. Ehk mina küll ei oska sealt midagi tarvitamiseks (peaks kuivatama ja pulbriks jahvatama) kasutada. Kas keegi teab, kus oleks koolitust saada võimalik?

 Kas tunnete ära, mis taimega tegu?

 Vaat, milline varanduselaam rannas vedeleb:

Tänavu nii meisterlikke leppasid maalitud polnud, pigem oli vetevana lapselaps maalinud klassikalisi lastepäraseid jämedaid tüvesid juuspeente oksakestega.

Täna käisin viimast külmaeelset hetke ära kasutamas ja tõin rannast kärutäie atru oma roosidele ja elulõngadele.  Ja mõned pealsed rookisin ka ära, aga üldiselt on aiatööd puha tegemata. Aga rannast koju kärutades leidsin võsa vahelt veel seeni:

Otse loomulikult on Isetegija aastaprojektidega jälle kitsas käes. Novembrikuu töö värvispektris peaks olema must ja hall nagu pimedus ja pori ning sellesse teemasse on mul pakkuda sünnipäevakaart ja ajaleht (trükki viiakse alles teisipäeval, aga minu osa korrektuuri ja küljenduse näol on tehtud):

Muude tehnikate aastaprojekti on ka kaks asja pakkuda - pisike põletustöö ja leivaküpsetustöö:

Aga nüüd küll head ööd ja  ilusat esimest adventi!