Siin ma siis nüüd olen...

 ...ametlikult matkajuht ja valmis elukestvaks õppeks. :o)

Olid imetoredad, ehk küll äärmiselt pingelised kaks aastat. Kõik need väljasõidud nii tundides kui meie laheda grupiga omaette avasid minu jaoks nii ääretult palju kauneid paiku, taimi ja loomi Eestimaal, mis ja kes mul senini täiesti tundmatud olid. Ja väga palju põnevat infot ka eelnevalt tuttavate kohta. Mõni on mulle ikka proovinud väita, et nüüd ma tunnen loodust läbi ja lõhki. Ei, kallikesed, nüüd ma tunnen ehk üht hernetera suurust jäätükikest jäämäe tipust eelneva jääkristallikese asemel. Jäämäge ennast tuleb aga elu lõpuni uurida ja puurida, et tippu tundma saada. ;o) Paremaks muutunud on vast ainult minu märkamisvõime ja oskus nähtusi omavahel seostada. Ehk elu on pöördumatult palju põnevamaks muutunud.

Eriliselt tänulik olen oma kallile perele, kes kõik mind kogu hingest aitasid ja toetasid. Abikaasa võttis sealjuures oma õlule kogu koduse majapidamise, lastes mul rahulikult keskenduda, ning kamandas mind õppetükkide tagant õigel ajal magama, kui mingi varane ärkamine ees oli. See on minusuguse puhul kõige olulisem nüanss, et ma ikka jätkuvalt jaksaks.

Loomulikult olen väga tänulik ka nii oma eelmisele kui praegusele tööandjale, kes võimaldasid mul koolis käia nii, et ma ei pidanud puuduma mitte ühestki ettenähtud kontakttunnist. Neid on sessiooniõppe juures niigi vähe, aga suurem osa loodusega seotust tuleb ikka koos teadjaga oma silmaga ära näha ja kogeda, et sellest tõeliselt aru saada.

Ja - kallid õpetajad luua Metsanduskoolist, kursusekaaslased ja RMK Oandu Külastuskeskus eesotsas minu praktikajuhendajaga - teie kõik kokku oletegi see, kes minust eduka koolilõpetaja tegi ( kui keegi täpsemalt teada tahab, siis 13 arvestatud, 7 viite ja 2 nelja on mu hinnetelehel, maht kokku 126 EKAP, tase 4).

Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Muide, meil oli läbi aegade kõige suurem lõpetajate grupp - diplomeeritud sai lausa 21 suurepärast matkajuhti. Tulge meiega hulkuma ja te ei kahetse! Alloleva rõõmuhüppe foto autor on Tõnu Eller Luua Metsanduskoolist.

Aga tegelikult on ikka kurb ka, et kõik see toredus otsa sai. Me juba mõtlesime, et peab ikka aeg-ajalt oma sesse korraldama hakkama, et jälle kokku saada. ;o)