Nimelt ostis abikaasa eilseks piletid imelisele üritusele - Tallinna Merepäevade raames toimus Tallinna lahel kontsert, kus Svjata Vatra esines jäälõhkuja "Tarmo" pardal ja purjekate peal sai seda kuulama minna.
Meie piletid olid 1947. aastast pärit Soome lipu all seilava kahemastilise "Astridi" (pikkus 25m, laius 7m ja kiil 2m vist oli...) pardale. Armas purjekas oli ja eriti armas oli, et meeskonnas oli lausa 3 kaunist ja asjalikku naist.
Ja kogu üritus oli megaelamus. Tallinna laht oli uhkeid purjekaid ja igasuguseid muid erinevaid aluseid täis. Lahe Miiduranna poolses servas seisis otsekui suur must magnet jäälõhkuja "Tarmo", mille poole kõik omas tempos liikusid - isegi supijaid ja purjelaudureid oli nende vahel näha. Kontsert oli ka imeliselt mõnus ja mind ausalt öelda isegi natuke üllatas, et meie laevale kogunenud publik seda rahulikult istudes kuulas. Mul oli kogu aeg kange tahtmine mööda tekki ringi karata, aga piirdusin siis tagasihoidliku tammumisega. Miks küll, imestasin sisimas ise, aga no ei ole ühes tavalises hallis eestlases seda julgust teistest kardinaalselt erineda. Aga ikkagi oli nii tore, et mul olid kogu aeg heldimusest silmad veekalkvel.
Näitan nüüd teile ka mõnda kaunist laeva. Siinkohal tahaks enda kiituseks mainida, et suutsin need pildid välja valida rohkem kui 130 pildi hulgast. ;o) Ahjaa, üks tore seik oli veel - enne laevale minekut kohtusin sadamas oma kursusekaaslase, samuti Kadriga, kes küll kahjuks teise laeva ("Tre Kronor") peale läks. Aga noh, said vähemasti mõlemad laevad omale vähemasti ühe Kadri. ;o)
Alustuseks saime kohe käed külge panna kõige suurema purje avamisele:
Ehh, ma ikka ei kujuta oma elu ilma mereta ette...
1 kommentaar:
Purjekad on ikka nii ilusad :)
Postita kommentaar