Loomulikult võtsin selle ette kohe esimesel tunnil - larpisin kodukontorist väljudes kiiresti sisse õhtusöögi, ajasin vammused selga, hüppasin rattale ja uuesti nägi mu meespere mind alles peale loojangut. Ahh, kui mõnus!
Kena samblavaibaga kaetud onn.
Lomp ja päike:
Päikeselõke - ei tea, kas sellise ääres need 12 kuud kokku saidki?
Sammaldunud ront ja päikesebokeh:
Tee õhtusse:
Aga nüüd tuleb vait olla ja loojangut ning loodushääli nautida.




















1 kommentaar:
Appi kui ilus !
Postita kommentaar