Just täna nägin kuskil uudist, et meil oli läbi (ilmaolude jälgimise) aegade kõige soojem november ja ma olen sellega täielikult nõus.
Eks ikka on olnud soojemaid talvesid ja mõni vapper õieke kuskil hangesoojuses kevadenigi vastu pidanud, aga sellist novembrilõpu seisu lillepeenardes ma varasemast küll ei mäleta.
Tänaseks on nüüd küll ka meil esimene külmalaine üle käinud ja enamus neist vapratest alla andnud, kuid postituse teen ikkagi neist 29. novembri õitest.
Üksikuid õisi oli teistelgi priimulatel, aga see siin ju lausa nagu päris:
Hall nelk enamasti teist õitsemist küll ette ei võta, aga see õienupp on juba kolmandast ringist tänavu.
Üks kevadel õue kolinud potiroosidest, nupp on samas seisus tegelikult juba kuu aega vähemasti:Kollaseleheline koldnõges:
Muulukamaitseliste viljadega (aga harva viljuv) ilumaasikas kiviktaimlas:
Sarvkannikesed on talvel õitsejatena üsna tavalised:
Faasseni naistenõges õitseb lausa rikkalikult:
Muskus-kassinaeris 'Alba' on ka harjunud õitsedes talvele vastu minema, ainult valget värvi on raske hoida kui külmapunetus kipub kallale.
Loitev tulinelk on ka juba kuu aega puhkemise piiril, aga lahti minna ei jaksa:
Indiaani ebamaasikas on isegi korralikult punaseks jaksanud minna:
Nõmm-liivateel on ka lausa mitmeid õisikuid puhkenud:
Selle roosi pistiku sain eelmisel sügisel Tiilt ja sel suvel istutasin ta 1 lehega peenrasse. Tema otsustas selle peale kohe õitsema hakata. Lõikasin õie kohe peale puhkemist maha, et taim saaks pigem enda kosutamisega tegelema hakata, aga mida tema tegi? Ainult paar lehekest läbeski juurde kasvatada ja kähku jälle õitsema. Nojah, mis ma siin ikka sõdin nende jäärapäiste roosidega, las teevad, mis tahavad.
Isegi roomav kipslill on paar õit avanud:
Neitsikummel on muidugi väsimatu.
Veel üks potiroos, mis ka eelmisest talvest värskete võrsetega uhkelt läbi tuli. aga suvi otsa on ta piinelnud hallituse käes. Mina pritsima ei hakka - ise teab, kas jaksab paraneda või mitte. Minu aias jäävad sõelale vaid need taimed, kes siin liigse poputamiseta vastu peavad, st kellele siin sobib kasvada.
Kurgirohi on ka veel ohtralt õisi täis, tema kaitseingliks on karvad - teate ju isegi, et karvases kasukas on hea soe olla.
Kõrgpeenrasse sokutatud amplimaasikas on kivilamaasikaga paljuski sarnane, aga viljad pole nii muulukasarnased. 21. novembril sain siit veel poolpunase (ja üsna maasikamaitselise) vilja, aga järgmised ilmselt enam punastada ei jaksa.
Vahele mõned õiteta kaunitarid ka.
Mingi tumepunaseleheline taim (äkki oli mingi piimalill, ei mäleta kellelt sain, rääkimata sellest, mis ta nimi on) on kenasti roosatama hakanud:
Tõmmu kurereha on pilgupüüdja igal aastaajal:
Kõrreliselehine iiris:
Thunbergi kukerpuu 'Golden Ring':
Väsimatu krüsanteem. Kui algul oli ta õievärv pigem kollakas-kreemikas, siis viimane puhkenud õis on lausa lumivalge.
Need õied on juba kuu aega vastu pidanud, andestage neile nende räsitus:
Veel üks koldnõges, tema on ka aastaringi õitsenud:
Tõmmu kurereha on pilgupüüdja igal aastaajal:
Kõrreliselehine iiris:
Thunbergi kukerpuu 'Golden Ring':
Väsimatu krüsanteem. Kui algul oli ta õievärv pigem kollakas-kreemikas, siis viimane puhkenud õis on lausa lumivalge.
Need õied on juba kuu aega vastu pidanud, andestage neile nende räsitus:
Veel üks koldnõges, tema on ka aastaringi õitsenud:
Kõrge kukehari 'Herbstfreude' on ka kuulus oma ülihilise õitsemisega, aga nagu näete, on ka temal veel äsjapuhkenud õisikuidki:
Ja lõppu üks talinelk. Tema nimi on tulnud küll sellest, et ta on kaheaastase kasvutsükliga, st õitseb alles külvi järel teisel aastal, aga praegune õieke kipub tema nime veelgi õigustama, kas pole?
Üldiselt olen aga aiatöödega lõpetanud. Kõik tühjad potsikud ja muud esemed on kuuri tassitud, istutamata potsikud on külg-külje kõrval koos (et soojem oleks ja vajadusel saab katteloori vms neile peale visata). Üldiselt otsustasin, et lehtede riisumisega ma sel aastal end vaevama ei hakka, aga täna riisusin kokku ja vedasin ära puulangetamise jääke ja siis juba ühe soojaga võtsin ette ka suurema osa majaesise hobukastani lehtedest - ega need ei lagune eriti kevadeks ja siis on ehk seda kastani-keerukoid ka järgmiseks aastaks vähem. Uups, aga praegu tuli meelde, et räästa alt on vaja tünnid kummuli keerata (homme). Siis võib küll rahumeeli jalad seinale visata. Selles mõttes on need pikalt soojad sügised küll head, et eriti oma aiatöödega jänni ei jää. :o)



























Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar