Kirju ja põnev Jõulukuu

 Seekord on olnud tõeliselt elamusterikas hooaeg. 

Algas see tegelikult juba novembri lõpus, kui õnnestus HPIN aastalõpuüritusega Keila külje all asuvat väikest ja imeliselt ilusat Kumna mõisa külastada. Ja milline (mõisavalitsejale Raivo Kalvele kuuluv) suurepärane kunstikollektsioon seal väga hästi sulanduvalt välja pandud oli. Tõeline nauding!

Kahjuks jäi mul suur kaamera koju ja peab telefonipiltidega leppima. 

See maal oli minu vaieldamatu lemmik. 

Kodune Jägala juga ka. Peamine rõhk sellel kunstikollektsioonil ongi mõisateaegsel Eesti vaadetel. 

Isegi WC oli sobivalt stiilne.

See oli nii põnevalt pisi-pisikesi nüansse täis värvipliiatsitega tehtud (vist) joonistus, aga kahjuks andis seda kattev klaas kaamerale tugevaid peegeldusi. nii oleks tahtnud seda kodus veel filigraanselt uurida.

Ja akustika oli seal imeline. Meile esines (peamiselt Georg Otsa lugudega) noor ja andekas Tõnis Sarap. 

Juba järgneva nädala reedel oli jälle hoopis teistsugune pidu Tallinna Botaanikaaias - Eestimaa Looduse Fondi talguliste aastalõpu üritus. Seal saime nautida palmimajade lopsakat ja linnulaulu täis rohelust ning pärast talgusupi ja saiakestega ennast turgutada meeleolukate talgufotode taustal. Kirsiks tordil oli aga põnev  ekskursioon rahvapillide maailma Kail ja Enrik Visla juhendamisel, mis päädis suure ühendansambli pillilooga ja tõeliselt meeleoluka õhtu lõpetasime lõbusate ja tempokate tantsuringidega. 

Mõnus meeleolu tuli peale juba parkalst palmimaja poole jalutades - imeilus vaikselt sadav lumi, töönädala lõpuga väga kontrastne vaikus ja rahu, hubaselt valgustatud pargiteed.

Palmimajas tuli vaatamata passikontrollile kanda maske ja peale fuajees tehtud kiiret ülevaadet seal kasvavatest taimedest anti vaba voli kustpoolt uudistamisega alustada. Mina suundusin esmalt jahedamasse subtroopikasse, kuhu soovitati lausa jopega minna ja seal oli tõepoolest üsna jahe. 

Jõulukuul troopikas - ma eelistan ikkagi vist just sellist botaanikaaia varianti, et muidu on ikka kodune talv ja lumi ning korraks saab väikest vaheldust. Ei oska ette kujutada, et ma võiksin nautida jõuluvana ja muid pühaderõõme mingis pidevas kuumuses ja päikeselõõsas. Aga võib-olla on see ainult "viinamarjad on hapud" sündroom :D . Aga rõõmustav oli siinjuures see, et seekord mul troopikas nii raske hingata ei olnudki kui eelmisel korral (umbes 7 aastat tagasi vist). 

Tantsuringidest mul kahjuks pilte pole, sest loomulikult olin ma ise enamuse ajast tantsupõrandal (või käisin hingeldades veeklaasi täitmas). Oi, kuidas ma nautisin seda pidu!

Juba järgmisel päeval oli aga jälle täiesti teistsugune pidu, meie osakonna jõulupidu. Et meil kõik vaktsineeritud ei ole, siis see toimus õuepiknikuna. Ilm oli küll külm, aga tuulevaikne ja tegelikult oli väga mõnus väljas olla, lund ja sooja glögi nautida. Ainult suupisted külmusid peo lõpuks ära. :D Ja igavesti vahva jõuluvana käis meil ka.

Möödus vaid mõni päev ja juba oli Kadri jälle pidutsemas - sedakorda aga hästi uhkel gurmeeõhtusöögil Noblessneris 180° nimelises restoranis. Sealsed road olid viimse nüansini lihvitud kunstiteosed ja portsud imepisikesed. Algul tundus, et kuidas sellest küll kõhu täis saab, aga tegelikult oli õhtu lõpuks kõht mõnusasti ja parajalt täis - ei mingit ägisemiseni õgimist ja oigamist. Väga mõnus, ilus ja maitsev. 

Esmalt peakoka tervitus (4 erinevat ampsu, sh see šokolaadikomm oli ka hoopis soolane):

Esimene eelroog oli mingist kalast ja foie grasist kui ma õigesti mäletan. All oli krõbe küpsiselaadne asi ja see pasta seal peal oli reaalselt täiesti kuldne.

Siin oli vist spinat ja kammkarp ja midagi veel:

Hmm, äkki oli mingi vähilakk vms. See tume kaste oli igatahes tema küpsetamise leemest ja kollane...mangost?

Järgmised kaks serveeriti korraga, aga kumbki eraldi taldrikul - pardifilee ja mingi puuviljalisandiga kartul. Oeh, no ei jäänud mulle kõik need peened kirjeldused meelde. Mulle piisas, et põnev, ilus ja maitsev oli. 

Hõrk hirvefilee koos mitmesuguste seenelisanditega ja see rooskapsas oli ka üllatuspakike tegelikult, paari rohelise lehe sees oli hoopis mingi hautatud täidis (mis küll sisaldas ka kapsast ennast mingil määral mu meelest).

Predesserdiga sai natuke nalja ka. Seal jäätisepallikese peal oli õhitud pruun riis. Aga ma olin just eelmisel päeval käinud Viru keskuse all lemmikloomapoes lindudele seemneid otsimas (sain viimase paki) ja siis pakuti mulle suurt purgitäit kuivatatud röövikud (hirmkallid olid), mis nägid täitsa samasugused välja :D

Ja lõpuks pirnine dessert ise. See pirn seal õhkõrnade krõbedate pirniviilude taga on tegelikult martsipanilaadne kest koos maitsva täidisega. 

Ja selline kokkade armee keset saali asuvas avatud köögis meid kõige selle ilusa ja maitsvaga varustaski. Põnev!

Järgmisel üritusel oli ühendatud meeldiv kasulikuga - käisin Kehra ilusas remonditud rahvamajas Naised Köögis kontserdil vähiravifondi Kingitud Elu annetusi kogumas. Tegelikult käisin ma ka eelneval ja järgneval laupäeval poodide ees annetusi kogumas ja need on minu jaoks alati südantsoojendavaid emotsioone täis üritused, aga kui sealjuures saab veel nautida ka imelist kontserti - no mis saaks veel parem olla? Igatahes tulin sealt koju üliõnnelikuna ning mälupulgatäie sõnumeid täis lugude ja lauliku võrra ka rikkamana. Ja muidugi suur tänu kõigile lahketele annetajatele! 

Ja juba ülejärgmisel päeval olime jälle peol - sedakorda Kolga Rahva Majas ehk Kolga Seltsimajas  Ida-Harjumaa Invaühingu jõulupeol. Suurepärane koht ja tore pidu. Sellest on põneva reportaaži teinud meie ühingu peamine fotograaf Imbi. Minul ainult mõned emotsioonipildid seekord.

Vot nii värvikas on mul tänavune Jõulukuu olnud. Eks üht-teist on veel tulekul, nii tore.

Mõnusat pühadeootust - veel mõned päevad ja juba hakkabki valgemaks minema ju!