Esmaspäev, 23. oktoober
Öö oli vihmane olnud, aga enam ei sadanud. Oli üsna soe. Viimane jaht on nädalavahetusel välja tõstetud, vees oli veel vaid 10 alust, peamiselt keskmist mõõtu kaatrid. Ruhe õunapuu oli enamuse õunu maha poetanud. Võtsin ühe suure maast kaasa - nüüd on nad juba päris maitsvad.
Tööl asendan sel nädalal Ekaterinat. Täna oli üsna rahulik.
Õhtul tormasin kohe kui kell kukkus minema, et jõuaks ikka enne poolt kuut Jõelähtmesse. Rehvid said vahetatud, aga järgmisel aastal tuleb mõlemad uued osta, nii suve- kui talverehvid. :( Tagasiteel põikasin veel allikalt ka läbi, sest päris pime veel polnudki.
Pärast käis veel Astrid oma kaupu tellimas ja lobisemas. Aga mina pooleldi tukkusin, nii kohutav uni tuli peale jälle.
Teisipäev, 24. oktoober
Hommikul võtsin jälle Ruhe juurest ühe maitsva õuna hambusse. Täna sai üle pika aja jälle randapidi lasteaia alla minna. Aga tuul oli üsna vinge.
Tööl oli täna pisut pingeline ja nagu kiuste tuli just enne minekut jälle igasuguseid kiireid teemasid. Aga sain nad ikka enam-vähem korda ja lõpetasin täna 15 minutit varem, sest pidin Koidu Viimsisse arsti juurde sõidutama.
Jõudsime ilusti piisava varuajaga kohale ja kuni Koit polikliinikus aega veetis, kammisin mina natuke poode, et lindudele suure kotiga seemneid leida. Tulutult. :( Lisaks avastasin ka, et Kalev on oma uuendusmaanias vahetanud euro-kujundusega šokolaadimedalid mingiks mõttetuks siledaks ümaraks plänniks, millel suur Kalevi logo peal. Aga mul on vaja justnimelt eurose mündi (või noh, üldisemalt metallraha) kujundusega medaleid! Tekkis juba hirm, et neid polegi enam võimalik saada. Aga õnneks Lool Grossi poes olid nad olemas (käisime sealt tagasiteel läbi, sest üks pakk ootas automaadis). Ostsin kõik saadavalolevad ära, 16 tükki.
Õhtul mässasin vist mitu tundi oma Google fotode foldrist piltide alla laadimise ja seejärel nende kustutamisega (ja samal ajal telefonist, et nad tagasi ei tuleks). Omaenda poetellimuseni jõudsin alles vastu ööd ja kui ükskord voodisse jõudsin, ega siis ei jaksanud isegi mitte esimest peatükki Rehepapist lõpuni lugeda, vajusin lihtsalt enne ära.
Kolmapäev, 25. oktoober
Hommik oli kerge miinusega, aga tuulevaikne. Lund ikka veel pole, nii et pime oli ka. Rõõmustasin juba lasteaia taha jõudes, et täna prožektorid ei säragi ja ma näen paremini rannaäärset metsaalust rada. Aga parajasti kõige pimedamale lõigule jõudes lõid prožektorid särama (sest kell sai 6.30) ja minul kohe rada jälle kottpime. Ukerdasin mitu korda risti-rästi puude vahel enne kui valgusvihkude ulatusest kaugemale sain ja silm jälle pisut heledamat rada eristada suutis. Lootsin Ihasalu teel jälle Repsi või vähemalt Jänist näha, aga ainsad hingelised olid täna Triin ja Säru kõrvalmaja juures.
Tööl oli täna jälle palju tegemist, ei jõudnud isegi kontrollida, kas ühed andmed raportite jaoks on nüüd lõpuks üles tulnud.
Aga kui tööpäev lõppes, otsustasin enne söömist välja minna, sest sain eile Loolt veel kollaseid krookuseid ka (Romance, 2x20 tk). Ja üldse oli mul ühtkomateist tegemata asju veel hingel. Aga valge aeg saab ju kohe-kohe otsa.
Mullapind oli kohati kergelt kahutanud, aga sibulate maassetorkamine sujus siiski ilusti. Pajudele võrkude ümber panemisega olingi päeva-paar hiljaks jäänud, sest juba oli see va paharet Jänis ära hammustanud ka mu kõrgema, keerdoksalise raagremmelga võraosa. Ja muidugi jälle kõik söömata sinna maha jätnud. Siiski loodan, et eluvaim on nii temas kui juba suvepoole ärahammustatud Bullatas ilusasti kevadeni alles. Sest Bullatal ma juba nägin tillukesi uusi võrseid. Valesti ajastatud tal muidugi. Ausalt, võtku susi seda Jänist! Ja ilves võiks tulla kitsed eemale hirmutada. Noh, igatahes panin neile pajujäänustele nüüd võrgud ümber ja igaks juhuks oma tillukesele hõlmikpuule ka. Ja kolisin trepikotta ka kaks pelargooni (erineva lehemustriga), et oleks ikka uueks aastaks ka materjali. Ja kuna siis oli veel natuke valgust alles, vedasin riita ära ka kolm kärutäit puid.
Ja ülejäänud õhtu tiksusin niisama arvuti ja teleka taga, muuseas tegelesin hirmsasti tüütu piltide kustutamisega, et mahuks ikka uusi teha ja laadida.
Neljapäev, 26. oktoober
Ärgates näitas termomeeter õues lausa üle 2 külmakraadi. Ida pool lõõtsus tuult ka, aga neljapäevad on mul tavaliselt Kadakaranna-Länneka ringi päralt ja seal oli päris mõnusalt vaikne. Vaatamata külmale polnud muidugi ikka veel mingeid lumekribalaid ja oli üsna pime. Teeserva sammal küll pisut sätendas tänavalaternate valguses, aga fotole see sädelus kahjuks ei jäänud.
Lännekasse olid viimased tormid toonud ikka meeletuid adruhunnikuid (peaks vedama minema!) ja samas olid nad peaaegu ära vedanud vähemasti ühe palk-pinkidest. Ma teisi seal pimeduses ei otsinud. Aga see üks oli poolel teel merre ja sinnajõudmiseks kündnud rannaliiva sisse sügava pingi pikkusega võrdse laiusega vao. Võimas!
Tööpäev oli jälle kiirete killast ja seepärast istusin õhtul veel tunnikese kauem, et lõpuks ära teha mõned lisategevused, mida ei olnud jõudnud kogu nädala jooksul teha (sest homme on juba viimane päev enne puhkust). Nii juhtuski, et lõpuks arvuti tagant tõustes oligi juba aeg trenniriideid selga ajama hakata.
Kogu selle asjade järjestikku tegemisega polnud mul üldse mahti telefoni sisse vaadata. Alles kui juba Jõelähtme poole sõitsin, tuli meelde, et oleks vist pidanud igaks juhuks chattidele pilgu peale viskama. Piret oli küll pühapäevases Kadi trennis öelnud, et ilmselt ta ei saa sel neljapäeval zumbasse tulla, aga mine tea, plaanid ju vahel muutuvad... Pidasin auto kinni ja vaatasi üle ja selguski, et Piret oli mulle just sellise sisuga teavituse jätnud. Õnneks ma kogu teed tagasi tulema ei pidanud, Anti tõi Pireti poolele teele ära ja edasi läksime juba kahekesi.
Seekord olid sammud juba natuke selgemad ja trennil kohe ka tugevam koormus. Igatahes oli väga mõnus ennast liigutada. Ja suurt muud jälle ei jõudnud sel õhtul. Lisasin homsele Rimi tellimusele mõned asjad, vaatasime natuke telekat ja pärast veel Toyota pakkumisi.
Reede, 27. oktoober
Läksin harjunud reedesele kaherannaringile, ehkki ma natuke kartsin Untaugu lodust üleujutust. Lootsin, et nii varases pimeduses on Marise ja Peebu koer toas, aga ei - pistis lõugama. Nii paha tunne on naabrite und segada. Ja lodus võsa vahelt välja jõudma hakates oli juba kaugelt loigu läikimist näha. Läksin lähemale - päris pikalt oli teda teed ületamas. Mingit tahtmist ei olnud tagasi ka minna (nii viitsimise kui koera pärast) ja otsustasin oma saabaste veekindlusele loota ning jooksin kiiresti loigust läbi. Pidasid! Tähendab, sellest superliimi irvitava serva vahele laskmisest mõni aeg tagasi oli ikka kasu. Tallinn oli tänasel kerge miinusega lauspilves hommikul väga valge, merigi peegeldas nii tugevalt, et kaamera suutis selle ära fikseerida. Aga Helsingist oli vaid tagasihoidlik kitsas triip. Eks see oleneb sellest, kui kõrged pilved need on, mis linnavalgustust tagasi peegeldavad. Sadamas olid jälle mõned alused välja veetud. Ja vesi oli väga madal ning ma sain otse aiaservast Ruhe juurde minna. Kõik mahapudenenud õunad olid terrassilt ära koristatud, puu otsas mõned ikka veel on.
Viimane tööpäev, jee! Lootsin, et saan Ekaterinale jätta vaid paar lahtist päringut, aga just täna tuli neid rodus juurde. Aga üldiselt oli natuke rahulikum päev ja sain mahti ka igasugused tabelid enne puhkust veel üle vaadata. Natuke läksin ikkagi jälle üle aja, õue puid laduma jõudsin alles kolmveerand kuueks. Koit oli muidugi jõudnud enamuse juba ära laduda, mulle jäi veel vaid 5 kärutäit, st jõudsin üsna täpselt pimeda saabumiseks selle tehtud. Nüüd on järgmise talve puud ka riidas kuivamas ilusasti. Tore!
Ülejäänud õhtu kulus riietekapi koristamisele, arvutisse jõudsin alles hetk enne keskööd. Ahei, tegelikult ma käisin ikka enne koristamsit ju ka korra arvutis, mõned tähtsad dokumendid oli vaja üle vaadata ja allkirjastada.
Laupäev, 28. oktoober
Hommikul oli maa natuke valge, aga kohe varsti hakkas vihma sadama. Käisime läbi suure saju võrgul, saime ühe ilusa kalapuraka ka. Minul oli mu hea vihmakeep üll' ja jäin peaaegu kuivaks, aga peaks ikka teise ka hankima, sest Koidul, vaesekesel, olid kintsud päris läbi ligunenud.
Tegelikult oli juba eile õhtul selgunud, et täna pean korraks linnas käima. Nimelt oli vaja üle mõõta, kas mu nina ikka ulatub üle Toyota Corolla armatuurlaua (ulatus küll täitsa ilusti). Seega ütlesime ka Triinule, et ta ei hakkaks bussile kolistama - sõitsin tema juurest läbi ja tõin ta autoga Neeme ära. Üle poole päeva oli väga sajune - paras aeg lauamängude nädalavahetust pidada. Mõnus oli!
Pühapäev, 29. oktoober
Hommikul mängisime veel paar tiiru paarispasjanssi, siis saatsin Triinu bussile ja jalutasin Joosepit söötma ja lohutama.
Tagasi tulles tegin omale veel tassikese teed ja siis läksin õue aiatöid tegema. Istutasin maha veel ühe kingiks saadud krookusepaki (ikka sinna kõrrepeenrasse), lõikasin tagasi viinapuud ja koristasin osa siloks muutunud taimepealseid ära. Lehti ma ei riisu ja kõiki püstiste vartega vilju ka ära ei korista - talviseid elupaiku ja toiduladusid tuleb ju võimalikult palju säilitada. :)
Õhtul oli jälle trenn - mõnus-mõnus! Ja see on ka mõnus, et homme tööle ei pea minema (selle aasta viimane puhkusenädal). Esimene arstiaeg on ka alles kl 11.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar