Müstiline sügisöö.

Tegelikult polnud üldse veel öö, vaid umbes kell 9 eile õhtul, kui torm kogus juba jõudu ja esimesed vihmasabinadki juba tulnud olid. Abikaasal oli võrkude vaatamine ees ja mingi kummaline kihk ajas mind temaga merele kaasa. Et kella 9 paiku juba õhtud nii pimedad on, tuli meile mõlemale kuidagi üllatusena. Aga tegelikkuses seletas silm ikka midagi ja oma võrgud saime üle vaadatud - seekord jäime saagita. Aga siiski mitte päris ilma saagita - tean küll, et pimedas pildistamiseks on vaja statiivi ja väga head fotokat, aga katsugu keegi mind peatada oma seebikarbikesega klõpse tegemast. ;o)
Väga vahva oli merel katsetada välguga ja välguta (viimasel puhul tuli kottpime ööpilt), tavalise ja ööprogrammiga pildistamist. Kogu selle välgutamise tulemusel keerati meile lahe vastasrannast suur prožektor peale - ju jätsime merehädaliste mulje. :oP
Järgnevalt siis mõned huvitavamad tulemused (kui pilt liiga segane on, siis peal klikates saab ta suuremaks ja selgemaks).
Alloleval pildil on vasakult paremale Iru elektrijaama korstna, Teletorni ja Muuga sadama tuledest näha, kuidas laine me paati loksutas säritusaja jooksul.
Sellesse kaadrisse sattus ilmselt mingi putukas lendlema, vihm oli muide järgi jäänud.

Välku merre suunates võis näha nii võrgulina kui isegi vetikaid ja kive mere põhjas (sügavust seal vast meetrijagu).

Kaldalt pildistades jäi peale ka Tallinna tulede kuma. Meile paistab muide selgemate ilmadega ära ka Helsingi kuma.