Aru ma ei saa, mis toimub. Ma pole mingi 5 aastat praktiliselt üldse hoidiseid teinud, sest töökoormus on just suvekuudel olnud topeltsuur. Tänavu jäi ema pensionile ja sai kokku lepitud, et tema teeb ka minu pere jaoks moosid-värgid. Ja mida olen seepeale mina viimased nädalad teinud? Kohutavad virnad hoidistepurke! Küll kompotte, uudseid moose, segasalateid, marineeritud seeni...ja kummalisel kombel ei võtagi need üüratut aega, nagu vanasti. Tore on. :o) Aga millegipärast on mind hakanud vaevama küsimus, et miks see kõik nii on? Kas meid on ootamas kohutav külm ja näljane MASU-talv või on lihtsalt mulle tulnud mingi uus tuhin peale? Aga loodus on tänavu küll kuidagi eriliselt helde, samuti sõbrad. :o)
Eile sai koos emaga metsas käidud ja toodud veel 10 liitrit mustikaid ja liiter pohli. Ülejäänud päev kulus siis köögi peale. Täna oli hea muruniitmise ilm, nüüd veel ettevalmistused uueks nädalaks ja ongi puhkepäevad läbi. Kuidagi lühikeseks jäävad nad alati. :oS
Moosi-ja kompotipurgid jäid enne keldrissetassimist pildistamata, sellepärast jutu lõpetuseks hoopis pojale kombeid õpetav varesepere ühel hommikul meie liivakasti juures.
2 kommentaari:
Tead ju seda ütlemist, et kui looduses on palju marju, seeni ja muud söödavat, siis on see märk karmi talve saabumisest. Loodus nagu ütleks oma lastele (linnud, loomad), et sööge ja kosuge, raske aeg tuleb. Ju see MASU ikka kestab endiselt. Palkasid muudkui kärbitakse. Kuskilt hakkab see ju tunda andma. Mina pole ka juba aastaid nii palju hoidiseid teinud kui sel suvel. Küllap on siis inimestele ka ikka selline alateadlik tegutsemine sisse kodeeritud - meie ülesanne on ju kaitsta oma peresid.
Edu ja rohkelt "saaki", mida purki-pudelisse panna!
Suur tänu, Sulle samuti rohket saaki! :o)
Postita kommentaar