teisipäev, 1. aprill 2014

1. aprill

 Täna enne riisuma ei hakanud, kui olin sinililleringi ära teinud. Viimane hetk oli neid vaasi korjata, varsti saab neid ainult metsa all imetleda. Aga siis on nad muidugi kõige-kõigemad. :o)
Paiselehepäikesed särasid ka teeservas:
 Mu kauatehtud lapsuke tuli ka trükikojast ja maandus poeletile:
Oma sinilillevaase pole ma Virve Kermi käest juba mitu aastat kätte saanud (kuidagi ei klapi meie Kolgas viibimised), aga talvel jäi uuskasutuskeskuses silma üks seda tüüpi, nagu meil minu lapsepõlves kodus oli, ja muidugi ostsin selle ära. On ju ilus, kui väikesed lilled on sellise kausikese keskel:
Naljapäeva õhtul sai meil veel nalja ka:
Triinu kudus mütsi viimaseid ridu, aga kell hakkas 11 saama. Triinu: "Oletame, et see on mingi film, mida ma tahan lõpuni vaadata."
Poole tunni pärast saigi see kaunis müts valmis:

Posted by at
Labels: , , , ,

4 kommentaari:

Neljandik ütles ...

Paiselehed olid lapsepõlves alati kevadekuulutajad, nüüd peaks neid spetsiaalselt kusagilt kraavikaldalt otsima minema

2. aprill 2014, kell 10:49
Eve Piibeleht ütles ...

Ma avastasin ka üleeile tiigikaldalt paiselehed ja olin väga rõõmus, sest varem meil neid ei olnud.
Aga et metsalilled end toatemperatuuril ja vaasis hästi tunneksid, selles ma küll kahtlen.

2. aprill 2014, kell 11:34
MUHEDIK ütles ...

Aga kus on teie lumi??? :D
Sinililled ja paiselehed on tõelised kevadekuulutajad, aga kuigi Su vaas on väga ilus, mina neid sooja tuppa närtsima tuua ei raatsi.
Õnne ajalehe ilmutamise ja mütsi valmimise puhul

2. aprill 2014, kell 12:39
Köögikata ütles ...

Ühe kimbukese ma ikka üritan kevadel korjata - see nende nupukeste lehtede vahelt otsimine on omamoodi lapsepõlve meenutamise rituaal. Aga kui nad juba lahtised on, siis neid muidugi vaasi enam tuua ei ole mõtet.
Lund meil üleeile õhtul pisut heljus, auto katusel ja peenra mustal mullal oli kerge kirme peal hommikuks.

4. aprill 2014, kell 01:21

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)