5. aprill

Tervis veel eriti parem pole, seega võtsin täna ette hoopis tubased külvid-istutused. Pikeeritud said 15. märtsil külvatud tomatid Venus. Oleks võinud juba nädalapäevad tagasi pikeerida, aga et tegu on madalate rõdutomatitega, siis nad välja venima ei kipu. Väga ilusad taimed. Veel pistsin potti mõned fuksiapistikud ja koukisin emataime kõrvalt ära neli nööpnõelapea suuruse läbipaistva sibulakese ja 1 lehega (tubase) minialpikanni taimekest, kasvanud eelmisel suvel valminud seemnetest. Saab näha, kuidas nad kolimise üle elavad. Seemneid külvasin ka: pak-choi, miina, kolmevärviline rebashein, suvifloksi segu ja sort Twinkling Beauty.
Korra käisin ikka jalutamas ka, sest Ruhesse oli vaja lehti müügile viia. Muidugi haarasin fotoka kaasa, aga ega nohust uimane pea eriti midagi ei märganud küll. Ühe klõpsu Ruhe terrassilt merele siiski tegin.

 Ja siis tegin oma peenardele ka tiiru peale. Ma ei saa sinna midagi parata, kui krookused on nii fotogeenilised. Olgu siis mummudega või ilma.

 Kevadine (Flower Record) ja sügisene (tegelikult küll sügislill, mitte krookus) kenasti kõrvuti:

 Puškiinia on jätkuvalt väga äbarik. Pole temale vist parim koht:

 Sale ja sihvakas J.S. Dijt:

 Katharine Hodgkin on juba õige hoolega laiutama hakanud, võib teda ilmselt siia-sinna kolima hakata, et kevadist rõõmu mujalegi jaguks:

 Gordoni võrkiiris on tänavu selline naljakas:

Pirtsakast Danfordi iirisest olen lehed leidnud ja Winogradowii alles tuleb üles, aga siiani pole üles leidnud, kuhu ma toppisin möödunud kevadel Thelalt saadud Natascha.  Sest see punt on ju ka ometi Katharine Hodgkin:

Eks kui tänavu ei leia, peab nimekivi veel aastakese ootama, kuni kohale saab. Igatahes koerahammas Pagoda kivi rändas täna oma kohale. On ju need lehekesed koerahamba omad?

 Sinililled on siis lõpuks ka minu peenras avanenud:

Mingi (mitteklassikaline) kobarhüatsint on ka nina välja pistnud, ei tule hetkel nimi meelde. Tegelikult oli vist Blue Spike ka juba värvilise ninaotsaga. Eks teinepäev vaatan lähemalt.

 Esimene arglik õrna ülase õis on ka julenud avanema hakata:

 Hoopis julget hunti mängib aga ebaküdoonia. Minu arust tema pole tänavu korralikult maganudki.

Aalujate "vapiloom" Opuntia compressa ja Smithwick on väga kenasti talve üle elanud ja juba üsna paksukesed:

 Aga Opuntia macrorhiza näeb väga kole välja. Ma ei teagi, kas need koledad lehed kohe ära murda ja loota, et "jalg" OK on ja sealt uued korralikud lehed kasvavad või hoida ja vaadata, mis tast saab:

 Naabrimehel oli täna patrullipäev ja Milka käis ka patrullimas:

 Ja kui siis mind lahtiselt köögiaknalt leidis, tuli sinna alla ja ütles: "No ma siis teen selle lase-mind-tuppa-njäu, mida sa ootad, ehkki ma tegelikult üldse tuppa tulla ei tahagi."