Septembri esimene pool õites, viljades ja lehtedes

Panin siia lohepostitusse nüüd kõik viimasel ajal ripakile jäänud pildid kokku. Pildid on kronoloogilises järjestuses ja seepärast on samadest lilledest pilte üle kogu postituse, aga neid kokku tõstes läheks kord hoopis käest ära, ma kardan.
Esimene ports on 2. septembrist, kui toimus me ümber-poolsaare-paadireis. Magesõstar jäi pildile teel Lühitneemele, aga siis mul rohkem klõpsimiseks aega polnud, sest korjasin teeservast männiliimikuid ja jooksin siis kiiresti mehele järele. Ülejäänud "umbrohud" on pärit sadamast, kus ehitustandri servades lokkab lopsakas elu. Huvitav, kui see sadam kunagi valmis saab, kas siis jääb ka aiaservadesse metsik loodus, nagu seni olnud, või tehakse mingi haljastus. Ei teagi, mida eelistada, see oleneb ilmselt, milline sadam üldiselt olema saab. Metsik loodus on ju tegelikult väga äge, eriti kui arvestada tema haruldaseks muutumist, aga samas meeldivad mulle ka tehnilised ehitised koos korraliku haljastusega, kui nad on tõesti läbimõeldult ja eeskujulikult tehtud ning neid ka pidevalt hooldatakse.

Ussikeel:

Naistepuna:

Kõrvenõges, no kas pole kaunis?

Vägihein:

Ja edasi juba tee- ja aiaservadest külavahelt. Ikka samal päeval
Punane ristik:

Võilill:

Pihlakas:

Aroonia:

Metsviinapuu:

Kurdlehine roos:

Huvitav põlenud känd Ülo aias:

Ja tagasi kodus. Esimesed krüsanteemiõied:

Vallatu tutiga siilikübaraõis (ei ole mingi erisort, lihtsalt anomaalia):

Kukehari (ilmselt "Herbstfreude") kogub värvi:

Lõpuks õitseb ka minu buddleia:

Peotäis suvikuid:

Sain möödunud suvel Kadakalt ka punasema õiega sügisheleeniumi, nii ilus:

Futu nõges on jätkuvalt imekaunis:

Mina ei teagi, mis taim see on. Tüümianid ehk liivateed õitsevad korra, vahel ka teise aastas. Aga see aina õitseb ja õitseb ja õitseb, vahel isegi läbi talve lume all...ja on suur ja lopsakas. Keegi kunagi arvas, et mägi-piparrohi, aga tal on tüümianiõied. Ta on igatepidi pigem tüümian, kui piparrohi. Aga mis liik või sort siis? Ma ju kunagi seda kiviktaimlat oma valdusse saades tegin stardi kiviktaimla seemnesegust taimede ettekasvatamisega ja seega pole õrna aimu ka, mis sealt tulla võis.

Järgmised pildid on tehtud juba nädal hiljem, 10. septembril. Oma aiast kaugemale ei jõudnud.
Verinoor "Piilu" on õige tublike, aina õitseb ja õitseb:

Kadakalt saadud poolakate helmikpööris "Ploomimoos" on tegelikult punasem, fotokas lisab liiga palju sinist ja muudab lehe lilla-roosaks. Ilus on mõlematpidi:

Tänavune uustulnuk, pisipööris "Gold Strike"vihmasäras:

Luuderohi on hoo sisse saanud:

Punasel sõstral on juba täiesti sügis. Teised on veel kahevahel.

Õunapuualune õiemeri:

Viltune kilpkonnalill:

Kivimünt kükitab ikka veel potis, sest mu mündiprojekt ei edene eriti:

Kollane miniroos puhkemas:

Kollane sügisheleenium:

Imekombel see sügisaster ei olegi eriti palju hallitanud, päris kobe teine. Ja püsti seisab ka päris hästi. Ilmselt on tänulik, et möödunud sügisel kibuvitsad ta külje alt välja viskasin:

Ja taas mu lemmik-saialilled:

Eelmisel reedel sai linnatiir tehtud, hulk asjaajamisi oli kogunenud, aga olulisim, et ilma selle käiguta poleks ma niitagi saanud, sest niidukile oli uut tera vaja. Aga muuseas sai ka meevarusid täiendamas käidud ja see oli praktiliselt Hansaplanti kõrval. Muidugi smugeldasin end sealt ka läbi jalutama, sest tahtsin üht kääbusokkalist saada. Nüüdseks on see nunnuke maas ja tundub, et tunneb end väga hästi. Et see mul üldse esimene taoline tegelane on, siis ma eriti nõudlik ei olnud ja valisin soodsa ilusa tegelase - kanada kuuse "Alberta Globe":

Aga muidugi ei saanud ma mööda ka sibulatest. Tulpidest suutsin kenasti mööda vaadata - olen viimastel aastatel sõpradelt nii palju uusi tulpe saanud ja osad on veel väikesed titesibulad olnud, seega arvan, et avastamisrõõmu jagub veel mitmeteks aastateks.  Nartsisside suhtes olen ettevaatlikuks tehtud, kuna need va ussikesed mul suurema enamuse nahka on pistnud. Siiski võtsin uude peenrasse panemiseks ühe paki (5tk) suureõielisi nartsisse "British Gamble". Hetkegi ei kõhelnud ma kobarhüatsindi "Golden Fragrance" paki (6tk) juures. Huvitav, kas ta lõhnab väga tugevalt, nagu nimi viitab? Mingeid lauke tahtsin ka kindlasti, aga enamus pakutavatest olid mul juba olemas. Lõpuks leidsin huvitava valgeõielise laugu, Allium multibulbosum (8tk). Huvitav, mis ta eestikeelne nimi võiks olla? Nii, aga nüüd oli mul juba 3 sibulapakki ja kampaania lubas ju 5 paki puhul tasuta kühvlit...Uurisin ja puurisin siis veel neid sibulapakke ja silma jäid kaks päris erilist tegelast. Ma küll kahtlesin nendes pisut, aga et mul iga-nurga-internetti ei ole, ei saanud telefonist järgi ka uurida. Tegin südame kõvaks ja ostsin ära nii koolibri-sämplille Dichelostemma "Ida Maia" (12tk) kui preerialaterna Calochortus "Cupido" (20tk). Muidugi selgus hiljem, et mõlemad on meil külmaõrnad, tsoon 6 ja rohkem.  Mõned panen kindlasti prooviks lihtsalt maha, aga mõnega võiks ju katsetada mingit poputamist ka, aga kuidas täpsemalt?
Oih, aga nüüd ma hüppasin kogemata hoopis 5 päeva ajas tagasi ju. Jätkan ikka 10. septembri piltidega.
Esimesed kikkapuu viljad on lahti löönud. Neid võikski imetlema jääda:

Kaameral vist sai minu kikkapuuimetlemisest kõrini ja ta otsustas mulle hoopis sireli rahulikku rohelist ilu serveerida:

Karuputkelehise elulõnga esimene arglik õieke, nii armas:

Mitmed uued või muidu ümberistutatud tegelased naudivad oma uut, laiemat elamist. Näiteks see nimetu kivirik:

või kurereha "Ballerina":

Esimene krüsanteem on juba korralikult lahti:

Karpaadi kelluke on teisel ringil:

Ja ka teine krüsanteem on avanenud:

Kukehari on juba üsna lahti:

Linnukeste aiandus on tänavu üsna tagasihoidlik. Vaid paar kaerataime ja üksainus päevalill:

Vot selliste mõõtmetega :oD:

Ka anemoonid on siin-seal uue õie kasvatanud:

Siin veel üks tegelane, kellele ümberkolimine väga mokkamööda on olnud. Mul on lausa mure, et kui see alpi jänesekäpp nii lopsakaks muutunud on, siis kuidas tal talvitumisega lood on:

Hall aruhein on tore vihmapüüdja:

Ja veel üks kolimisest ja kivikestest õnnelik tegelane:

Minu köögiviljad hakkavad omadega ühele poole saama. Tomateid on päris palju olnud ja vähehaaval küpseb veel. Kurke on vähe, aga mu oma viga. Taipasin alles liiga hilja, et kevadel püttidesse pandud heast kraamist neile ei jagu ja vaja oleks pidevalt lisarammu. Mul polnud aga ka siis kohe midagi võtta, alles nüüd, viimased nädalad peale Kadaka kallaku-aktsiooni olen saanud neid sõnnikuveega kasta ja kohe on asi parem. Aga nüüd kummitab juba külm kuklas. Kevadel sugulaselt saadud tšillipiprad olid kõhnakesed, aga kenad ja on ka mõned kaunakesed kasvatanud, isegi punaseks lähevad tasapisi:

 11.septembril pidin jälle tiiru linnas tegema - auto vajas pisiremonti ja laps oma loovtööprojekti jaoks suurt kuhja lõnga. Õnneks sain kõik asjad poole päevaga korda aetud, sealhulgas ka potsiku värvi ostetud. See oli vajalik majaesise mänguväljaku ülevärvimiseks. Olen seda ammu teha tahtnud, aga ikka on värvi ja aja puudusel asi edasi lükkunud. Nüüd aga selgus majakoosolekul, et üks uus majaelanik sooviks selle "roostes metallihunniku" (no ja ka minu peenarde-põõsaste) asemele parkla teha, sest temal on 4 autot ja meie "vanadekodus" enam väikeseid lapsi peaaegu ei olegi...No me vist saime küll tema sellise mõtte maha laidetud, aga see tuletas mulle kiirelt meelde postide värvimise vajadust. Seega võtsingi neljapäeva õhtupoolikul selle töö ette. Purgist ja ajast jagus ainult ühe kihi värvimiseks, aga parem sai juba niigi. Nüüd tõi naabrimees (kel hetkel meie maja ainukesed väikesed lapsed) teise purgi juurde ja kui homme tervis juba parem, siis ehk jõuan redelid ka teist korda ja kiigepostid esimest korda värvida.
Aga täna olin rohkem tubane, esmalt mind tabanud viiruse pärast, aga teiseks olin ka korstnapühkijavalves. Siiski tegin ka väikese fotokatiiru.

Kollane miniroos on imekenas faasis ja kaste lisab veelgi ilu:

 Teised miniroosid ei õitse hetkel, aga ilu pakuvad ikka:

 Seltsis on segasem:

 Sügislilled olid puha peitu jäänud:

 Päästsin nad välja:

 Kurgirohi:

 See kolmiklill teeb mulle muret:

Aga see "Gold Strike" - näita talle killuke päikest ja ta teeb kogu õue päikeseliseks. Ennast pole veel eriti ollagi:

 Leegitsejaid on teisigi:

 Kui roosilt vari ära läks, tundus ta veelgi säravam olevat, aga fotodest said minu arust paremad siiski need, mis eespol, kerges varjus, tehtud said.

 Just siis, kui mul tuli meelde, et ma ei vaadanudki, kas karuputkelehisel elulõngal veel mõni õis lahti on (ei ole), tuli ka korstnapühkija. Nüüd võib tali tulla. :o)