Olen jälle rongist maas

Lootusetu, kuidas ma oma tegemiste-olemiste-käimistega aina rohkem ja rohkem jänni jään. Möödunud laupäeva hommikusest Kivi-Lillemäe talu aia külastusest Raplamaa serval on juba üüratu hulk vett merre voolanud, aga minul pole aega olnud sellest piuksatadagi. Sest...
Kohe peale võrratut aiakülastust tormasin edasi ülejäänud perega kohtuma sõbra ja sõbra poja sünnipäevale...

Sealtki ajasin pere juba mõne tunni pärast minutipealt minema, et nad koos kõigi kompsude ja minu taimepottidega koju maha poetada, kiirelt esimene kostüüm selga, meik näkku ja ülejäänud kostüümidega kohver autosse laadida ja Jõelähtmesse juubelile esinema põrutada.
Esinemast pisut enne keskööd koju sõites olid mõtted juba eelseisval kringliküpsetamisel ja kodutee läks niivõrd autopiloodil sõites, et ma sugugi ei pannud tähele, et panin jala kergelt gaasipedaalile juba pisut enne kodutee S-kurvi 50-km kiirusepiirangu lõppu ja et samas kurvis ootas ka politseiauto. Õnneks taipasid vist ka politseinikud seda kiirendamise järel kohe ontlikult teeservas kinni pidanud ja õnnetusehunnikuna kokku vajunud vabandavat kuju vaadates, et see tõepoolest hajameelsusest sellise tükiga hakkama sai, ning peale dokumentide kontrollimist toodi need mulle muiates tagasi ning lisati, et ma teinekord ikka politseinike poole ka vaataks. Huh, aitäh teile, kallid politseinikud, selle inimlikkuse eest!
Aga jah, nagu öeldud, oli minu päeva- või pigem küll ööplaanis järgmiseks ülesandeks kringliküpsetamine, sest kuskil meie kodurannas pidas Keit oma sõpradega oma sünnipäeva, mis tegelikult küll alles paari nädala pärast on, aga sünnipäevalaps sõidab enne ära pooleks aastaks Rootsi õppima. Me algul küll mõtlesime kringli õhtuse peo jaoks küpsetamisele, aga minu päevakavasid arvestades oleks selle pidanud valmis tegema juba reedel ning siis oleks see juba vana kuivanud sai olnud, seega jõudsime lahenduseni, et tegin selle öösel külalistele hommikukohvi kõrvale valmis.
Ega pühapäevgi läks lennates, sest peale seda hommikukohvi pesime kärmelt nõud ja kihutasime taas Saku kanti, et pidada maha väimehe ja tütrepoja sünnipäevad (Karel sai juba 4-kuuseks!).

Laupäeva ja pühapäeva hommiku vabadel minutitel (takkajärgi mõeldes ei saa ise ka aru, kust ma need leidsin) heegeldasin põnnile ruttu ühe lihtsa vanaemaruudu-kaisutekikese, sest minu unelambake on talle nii asendamatuks saanud, et emme ei saa seda kuidagi pestagi. Nüüd siis on pesupäevaks tekstuurilt  sarnane tekike olemas, millega veab ehk välja...
Enne kojuminekut aga põikasime veel Metsanurme külakeskusesse kiikuma. Ilus koht Rehemetsa talu õuel, ehitatud Leader'i rahadega. Tubli kogukond! 

Käesoleva nädala tegemised (ikka jälle sünnipäev, kringlid jne) jäävad paraku järgmiseks korraks, sest tööpäevadeni on taaskord vaid paar loetud tunnikest jäänud, vaja kotile kobida. Õnneks on puhkus peaaegu käega katsuda...vaid kaks töövahetust ongi jäänud vastu pidada. :o)