Mõnus kodune nädalavahetus

Reedel uimerdasin päeval niisama ringi, panin maha uued nartsissid 'Altruist' ja tegin tillukese fotoringi siinsamas maja juures, et saada näoraamatusse mänguks vajalik loodusfoto. Meil nimelt jagub ehedat loodust ka aiapiirkonda rohkem kui küll. Valituks osutus see pilt pealkirjaga "Vägisi võtavad mu aialaua üle".

 Pisut kaugemalt ka:

 Istepakke võtavad teised tegelased üle:

 Lõpuks on õitsema hakanud ka minu kare päikesesilm 'Lorraine Sunshine':

See tilluke varjupeenar nõuab põhjalikku uuenduskuuri, aga mul on enne vaja piibelehtedele teine koht välja mõelda, niisama välja visata ma neid ei raatsi:

 See peenar juba sai (möödunud nädalal) kerge uuenduskuuri. Viskasin välja kõik aedmaasikad ja asemele sai mitmeid uusi taimi - sealhulgas paar hostat ja kolm astilbet. Ehk saab nüüd elulõngadele vajaliku varjulise jalgeesise. Priimulad, tulbid, vanad elujõulised iirised ja ports muud mudru jäi kõik omale kohale. Kihi rammusamat kompostmulda lisasin ka. Eks siis järgmisel aastal näeb, kuidas mu peas tekkinud plaan ka reaalis välja näeb. Astilbed, näiteks, on ju täieliku pimeloteriina maha pandud :o)

Õhtul käisin Kuusalus töökaaslase juures ploome korjamas ja nuiasin hea portsu mutimullahunnikuid ka omale. Ja Grossi pood rahuldas mu meeletu süldiisu seakoodi, -jalgade ja loomakoodilõigu näol. Öösel sai see maius siis valmis:

Laupäeval tõusin korraks varahommikul, et Kustav filmivõtetele (statistiks) saata, aga peale pisikest lehelugemist tuli taas uni peale ja põõnasin peaaegu poole lõunani. Ja siis, ärgates, leidsin telefonist Kadi sõnumi: "Kas olete täna kodus?"...."Jaaaaaaaaaaaa" oli mu kiire elevust täis vastussõnum ja siis läks veel kiiremaks ploomikoogi küpsetamiseks. Jõudsin selle parasjagu kallite tulekuks valmis ja kui kõik suured ja väikesed kõhud olid head-paremat täis, läksime jalutama, et Kadi koduste metsaradade igatsust leevendada.

 Pildid on segamini Kustavi ja minu tehtud. :o)

 Jututeemaks oli rullikatega pidurdamine:

 Maasse kaevunud põrnikad:

 Meie kõigi lemmik-teelõik. Triinu rääkis, et ta sõbrad pidid seda "Sõrmuste isanda teeks" nimetama:

 Nunnud roosad tilluseened:

 Ja kollased pisikõrvakesed:

 Uus võrse põuas kuivanud pihlakaoksal:

 Ikka veel leidub nõukaaegse sõjaväe jäänukeid metsas:

 Selline maja sellises kohas (meri paistab männitüvede vahelt) pani Kadi igatsusest ahhetama:

 Ja see puhastatud metsaalune ka:

 Vallatu kleidikesega seenemamma:

 Üks lõbus jalutaja (kes juba mõne päeva pärast pooleaastaseks saab):

Teeservaleiud. Vasakul mind alati lummav põdrakanep, paremal aga tundmatu. Kas äkki mingi kuningakepp?

Kui mu kallid põnnid läinud olid, võtsin käsile ploomid ja alõtšad ning möllasin kompoti, mahla ja moosiga peaaegu poole ööni ning fotode töötlemine jäi pooleli. Nii ei saanudki ma oma fotomängu pilti postitada, sest sealne reegel näeb ette, et pilt peab olema tehtud samal päeval. Ega siis midagi, tegin täna jälle maja juures väikese tiiru, et aktuaalne looduspilt saada:

 Ja ikka mõned pildid veel lisaks:

 Hea fantaasiaga võib selle ju südameks kujutleda:

Täna rohisin natuke, istutasin paar taime (jäänud on veel mõned puud-põõsad) ja laotasin peenardesse oma hamsterdatud mutimulla ning pisut komposti ka. Siis tuli jälle sadu kaela. Aga mul oligi ju toas tegemist. ;o)