Puhkust pidin alustama küll kohe linnatuuriga, aga ega sel väga viga polnudki. Sain vajalikud asjad kiiresti korda aetud ja siis Triinu koolipäeva lõppu oodates lihtsalt jalutasin üle poolteise tunni Shnelli tiigi ümbruses ja nautisin ilusat päeva. Kusjuures ilma kaamerata ehk tõepoolest lihtsalt molutasin. Puhkus ikkagi ju. Ilus ja mõnus oli. Isegi üks roosa kirsipuu oli Balti jaama poolsesse pargiserva istutatud ja õitses täie hoolega.
Õhtupoole sai veel surnuaias (ämma sünniaastapäev!) ja šeipingus käidud. Paar pilti ainult jõudsingi oma lilledest teha.
Kui ma algul vaatasin, et kõik Tiilt huupi kaevatud kannikesed on lillad, siis nüüd on ühes puhmas ikkagi ka valgeid õisi:
Mägisibuljas nõmmkann õhtuvarjus:
Täna võtsin ette hooaja esimese niitmise. Mis muidugi eeldas niiduki õlivahetust. Kuni vana õli välja tilkus, sebisin mitmeid potistamisi ja potist väljaistutamisi teha ja muidki pisitöid. Ja jälle pildistasin ikka ka.
Priimulaõites aiaservapeenar ja sama peenra laiemas osas kasvav looklev forsüütia. See õitseb mul tänavu peaaegu sama "rikkalikult" kui värdforsüütia, mil ainult pisike vanim oksakönt õisi täis on.
Väike tulbivalik:
Mandžuuria pähkel sirutamist alustamas ja üks äbarik hüatsint. Nii äbarikud nad mul ongi. Liiga vilets maa ikka vist.:o(
Valge võlu:
Mõned nartsissid. Ega neid eriti rohkem polegi, ilmselt teised on nartsissikärbse tõukude poolt kõik nahka pistetud.
Suuri murtudsüdameid mul pole ja väikestest valge pilt jäi uduseks. Peab katset kordama.
Kahe maja vahel keset kive on suur sumiseja:
Mingi põnev põrnikas:
Eeee...oli vist jaapani metsmagun:
Koerahammas "Pagoda" ja talbjas kolmiklill:
Mõned lokikesed:
Kunagi metsast sõnajalgu tuues olin omale peenrasse ka jänesekapsa toonud, selle täiesti tavalise:
Vasakpoolsel pildil samuti see tavaline, aga paremopoolsel pildil umbes 4-5 meetrit eemal teiselpool grillinurka leidsin (metspipra ja varvas-adiantumi kaisus) hoopis moondunud tumeroosa isendi. Väga huvitav. Mul olid küll eelmisel suvel nende kahe vahelisel trajektooril ühed külmaõrnad punase lehega jänesekapsad kasvamas (hmm, need mugulad said ju keldrisse ja on siiani täiesti ununenud), aga kas tõesti on nemad selle mutatsiooni põhjustajaks?
Üks magunaline ja tipmine puksrohi:
Ei ärge arvake - mul peenras ikka roosid veel ei õitse, see on mu imekaunis emadepäeva-potiroos:
Kui olin niitmise lõpetanud ja rampväsinult tuppa sättisin, märkasin mustasõstra põõsa juures heledat lendlejat. Kevad-sinitiib (vt eelmist postitust) üritas järjekindlalt mõnda avanenud õit leida. aga ei ole veel, Teised sõstrad ja tikrid küll juba õitsevad.
Lasin küll arsil kontrolliks vereproovi võtta (põletiku- ja reumanäitajatele), aga tegelikult on ju teada, et ega seda võhma ilma trennita juurde ei tule ja seepärast nõustusin õhtul veel Triinuga rulluisutama minema. Esimene kilomeeter oli küll väga raske, aga siis muutus minek järsku kergeks, ainult tõusud olid pisut hädisemad ja lõpuks jaksasin isegi 7 kilomeetrit ära rullitada. Oi ma olen rahul. :o) Mis sest, et Triinu sama ajaga üle 10 kilomeetri rullitas. Tema teeb ka iga nädal mitu korda oma rulliringe. Minul oli see selle aasta päris esimene.
3 kommentaari:
Need lokikesed ja rullikesed on ikka üle kõige aga ilusad on kõik teisedki, nii õied kui neil toitujad ja see kõige tavalisem metsast jänkukapsas on minu lemmik alati olnud. Peaks endale ka varjukasse sebima :D
Ilus teokas puhkus. Tore et oskad jagada aega lõbuks, tööks ja trenniks. Kõrvalt su tegemisi jälgides sa muudkui siblid ringi - ei jõua imestada kuidas sa jaksad. Eks entusiasm ja elurõõm on abiks. Siiski äkki mõne füüsilise kangelasteo võiks vahel päevamenüüst välja jätta - luudkondid ütleksid aitäh taastumise aja eest.
Katsu siis puhkuse ajal ikka puhata ka :)
Postita kommentaar