teisipäev, 17. mai 2016

Mustmiljon rohelise varjundit

Olin täna oma erkrohelise Kermitiga teel ja imetlesin möödavilksavat loodust. Praegu on just see võrratu aeg, kus igalpool särab lõputult erinevaid rohelisi toone. Imeline!
Kõige-kõige kaunimast kohast sõitsin liiga kiiresti läbi ja pildistamiseks tagasi sõitma enam ka ei hakanud - töö vanemate juures ootas. Pärast seda hoidsin küll silmad lahti, aga nii ilusat ja varjundirohket vaadet enam ette ei tulnud. Ühe ikka purki püüdsin:
Vanemate juures sai kõva tööpäev tehtud - isaga koos said kõik küttepuud riita ja siis leidsin, et jaksan veel küll ning niitsin muru ka ära. Selleks ajaks jõudis ka ema töölt koju ja asus appi sealt rohtu kitkuma, kuhu niiduk ei pääsenud. 
Pärast turgutavat  sööki ja teetassiga puhkust märkasin, et madal õhtupäike paistab otse nartsissidele ja vedasin end kaameraga taas õue. Siiski olin väsimusest nii "sooda", et unustasin kaameral avaarvu peale päevast teelpildistamist muutmata ja kõik taustad jäid liiga pealetükkivalt selgeks. Kuna ma kaameraekraanilt oma silmanägemisega pildi kvaliteeti tuvastada ei suuda, selgus mu aps muidugi alles kodus ja muuta selles osas enam suurt midagi ei saanud. Või vähemasti mina ei oska. Vahelduseks tegin siis vähemasti paarile pildile uduservad, seda pole ka ammu katsetanud.
Emal õitsevad juba peaaegu kõik viljapuud - kirsid, ploomid, murel, õunad, pirnid. Minul pirni pole ja õunaga läheb ka veel päev-paar.
Jälle üks megamõnus puhkusepäev oli. Nüüd on hea väsinud kondid seinale visata ja põhku pugeda.


4 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Meil ka kõik viljapuud õitsevad, kirsid ja murel õigupoolest juba lõpetavad. Rohelist on jah praegu mustmiljon varjundit, lausa rohelisekirju on :)

Anonüümne ütles ...

Oi, kui kahju, et ma ei teadnud, et sa Kosele tuled. Oleksin tahtnud sulle pakkuda jupikest oma uuest mägisibulast, selline iseäralik, sellist pole varem näinud ja arvan miskipärast, et sul teda pole. Leheroseti otsad on mustad, päris mustad kohe ja natuke nagu läikivad. Ei ole Eestis aretatud sort ja tema talvekindluse suhtes ei ole infot. Aga elujõuline paistab olevat, lapsukesi palju küljes.
Mulle väga meeldib sinu kivila, sest minu meelest ( aga see on ainult minu arvamus ja ei pretendeeri absoluutsele tõele!) peab kivila või alpinaarium või kuidas keegi seda nimetab, olema seotud ümbritsevaga, olema kallakul või millegi loomulikuks jätkuks. Ei meeldi mulle need kivimoodustised, kus palju erinevaid kive on kuhjatud lausa tasasele maale keset muruplatsi ja see peab olema alpikalju.
Sinu oma mulle meeldib ja loodan, et tuled ikka Kosele ja astud läbi.
Ja ärgu keegi tundku end riivatuna minu sõnadest, öelda ju ikka võib! maurus

Köögikata ütles ...

Aitäh, Maurus! Eks ma ikka tulen Kosele ka ja kui millalgi pisut rohkem aega on, siis tulen läbi ka. Kas ma Sulle ka midagi tooma pidin?

MUHEDIK ütles ...

Meil on samuti viljapuud õites ja rohelise varjundeid veel rohkemgi kui mustmiljon :)