Uitro-ring

Ruhe peomaja on juba üsna valmis:

Harilik nõiahammas:

Haljendav rannaliiv:

Sama hea kui rammus must muld:

Kivi peal istus kajakas...(ei sajatanud ta kedagi):

Rannaidüll liiv-vareskaera ja toomingaga:

Vaesed rannapuud, mida kõike nad peavad üle elama:

See karukellapuhmas oli täitsa üksi keset lagedat. Ja see poi ukerdas ka täitsa üksi.

See nüüd on ilmselt kapsaliblikas. Ja see teine roomav madar.

Päris sääre tippu me ei läinud - las linnud kurameerivad rahus.

Ma ju ütlesin, et maasikad õitsevad juba igal pool:

 Meenutus nõukaaegsest piirivalvest:

Oma arust korjasin kõik 12 luike pildile, aga üks oli ikka välja lipsanud. Seega 11. Tegelikult lugesin neid pika ranna peale 25 kokku, siis läks juba sassi, kes loetud, kes lugemata. Nad selguse saamiseks käsi ei tõstnud mulle. ;o)

Kormorane ei hakanudki lugema - liiga kaugel olid. See suur kiiljas kivi on Odakivi:

Peegelsile:

Kodust vaid üks värvirõõmus isehakanud sarvkannikese pilt: