Väike meelelehutuslik pildiseeria minu kivilast, mille tunnistajaks ma eile kaameraga sattusin. Selliseid Milka kavalaid toimetamisi olen ma muidugi ennegi näinud, aga seekord olin nagu tellimise peale just pildistamas.
Ma niisama pikutan siin sooja sügispäikese käes:
Näe, seal ülevalpool on vist isegi soojem, aga, noh, seal on sul ju lilled ja ma olen tubli kiisu ning sinna ei roni:
Siia on sul küll ka nõmm-liivatee kasvanud, aga ma tean ju küll, et see on teerada ja siin võib olla:
Oo, see faasseni naistenõges lõhnab ikka nii hästi:
Ei-ei, tegelikult ma jälgin hoopis, mis kaugemal toimub:
Ja tukun niisama:
Ahh, ma ikka ei suuda enam vastu panna:
Tegelikult, kui nüüd üdini aus olla, siis selle naistenõgese taime, mis ise kivila teeraja praos kasvama hakkas, ma just Milka jaoks sinna jätsingi. Kui liiga suureks kipub kasvama, pügan ise teda natuke tagasi. Las lapseke ka naudib minu aiasaadusi!
Ja kui nüüd veel sellest faasseni naistenõgesest rääkida, siis on ta üks tänuväärne taim meil siin kivikõrbes. Ei ta karda kuivust, niiskust, külma ega midagi, õitseb lõputu arv kordi aastas (eriti, kui vahepeal tagasi lõikad) ja rõõmustab nii meid kui kassi. Seegi pilt on eile tehtud:
3 kommentaari:
Tore seeria. Väga hästi koolitatud näitleja!
Assa kui hea. :)
Samas jälle kõigile ei mõju kutsuvalt. Mul oli Mussini naistenõges, special kasside jaoks panin, et nad aktiniidiat ei ahistaks, aga nad kõndisid sellest lihtsalt üle ja ikka aktiniidia juurde.Tegin isegi lehe katki ja panin nina alla, nuusutati, vaadati otsa ja kõnniti minema.
Supertore seeria, Faassenit nad armastavad jah, meie omad ei arva midagi aktiniidiast küll aga punasest leedrist :)
Postita kommentaar