Väike seeneralli

Siin on nüüd seenepilte rohkem kui küll, nii septembrist kui oktoobrist. Mõni neist maandus korvi ka, aga enamus pääses siiski vaid kaamerasse korjamisega. Mis muidugi ei tähenda, et ma korvi täis ei saanud. Lihtsalt iga tavalisemat seent ka üles pildistada ei jõua ju. ;o)
Mingid harikud:

Udunummi roosa kärbseseen ja tema pisut eakam õde. Muide, nemad on pärast kupatamist söödavad. Ei ole ise proovinud.

Ilmselt napis varustuses leekmampel:

Mingi liudik. Täitsa nagu seakõrv, kas pole?

 Kollane kärbseseen:

Roosa mütsik (vist):

Keegi sirmikute kirevast perekonnast:

Oleks ju nagu roosa kärbseseen, kui kübarat vaadata, aga...hmmm, kraed pole ja jalg on ka nii söödud, et pole näha, kas tupp on:

Ahhaa - see kärbseseen on nii noorelt ussiroaks saanud, et pole lihtsalt jõudnudki oma kraed kübarast eraldada. Ehk et miks tuleb alati kõiki tunnuseid või nende puudumist põhjalikult analüüsida. ;o)

Seda seent ma määrata ega küsida polegi jõudnud, pildistasin hoopis selle vihmatilga pärast. ;o)

Seda on ka suht võimatu määrata, kes siit kasvamas on:

Ja kesse ikka kõiki neid mütsikuid teab. Ilus haldjate vihmavarjuke lihtsalt:

No aga need on küll üks mu kauaoodatud jahiobjekt - lehterkukeseened:

Noh, poisid, marss oksale joondu!

Kas kahevärviline, pruun või rõngata kärbseseen:

Ikka need tillukesed. Tõotas ilus pilt tulla metsaaluse hämaras valguses. Mu meelest tuli ka.

Mütsik, ikka mütsik...

Murumuna, aga täpsemalt praegu ei tea:

Ahh, kellele seda pikka jalga ikka niiväga vaja on, peaasi, et kübara laiali saab laotada!

Suur sarvik vist:

Täpiline värvik. Alt-pilt jäi uduseks, aga sinakas eoslehtede toon on ikka ilusasti näha. Enamasti teatakse sinivärvikut ja tsüaanvärvikut, need on üleni ilusad sinised.

Võib-olla verimütsik. Aga vaadake seda vahvat mustrit vasakpoolse pildi suurema seene kübara servas.

Ei tunne, aga mul tekkis neid vaadates kahtlus, et see looge jalas on neil liigitunnuseks. Igatahes raamatus on mingil vöödikul küll kirjas, et jalg sageli väändunud või looklev.

Ilmselt tavavahelik. vanasti peeti söögiseeneks, aga salakavalalt mürgine (ei tapa kohe vaid rikub vaiselt sisikonna). Brrr!

Põdramokad:

Aga kivipuravike vastu ei saa küll keegi. Oleme juba 2 korda mõnusat suppi keetnud.

Ei tunne jälle, aga väga ilusti tepitud servaga seen oli:

See see on, kui märjad ja kuivad ilmad vahelduvad - seenedki kasvavad lõhki:

Aga see punase kärbseseene kolmik viimaselt rattasõidult naelutas mind küll kohale terveks pikaks fotosessiooniks. Imelised kaunitarid! Muide, lugesin, et punane kärbseseen viinas leotatult on hea liigesterohi (pealemäärimiseks). Kas keegi on proovinud?

Aga nüüd mul ongi puhkus läbi. :o( Mõnusad 2 nädalat olid!