Kalastushooaeg avatud

Minul endal on küll võrguluba võetud alles suvekuudeks, aga Koit ikka jälgib ilmateadet ja nädalalubade saadavust ja kui mõlemad klapivad, ostab aeg-ajalt nädalakaupa neid lube. Nii oligi tal selle aasta esimene luba võetud just selleks nädalaks, kui mina Tartus ära olin - mis siin üksi olles ikka muud teha, onju. Aga võta näpust - naine tuli juba poole nädala pealt koju tagasi ja trügis kohe samal õhtul merele kaasa ka. ;o)
Aga ega ma siis niisama ei käinud, tassisin ikka hoolega oma kaamera ka kaasa, sest see on mulle juba ammu selge, et alati võib midagi või kedagi põnevat kohata. Nüüd siis tulebki üks täielik 10päevane Lühitneeme kokteil teile, segatud kokku nii maast, merest kui õhust.

  Kühmnokk-luik luristas juua...

 Peesitas päikeses...

 Ja vahelduseks ujus sussid püsti ka...

Kuna vesi on pikka aega juba madal ja aina madalamale vajub, on talv otsa ligunenud kividest saanud ühed rohejuukselised kiilanevad vanamehenässid ja kogu rand näeb üsna tontlik välja. Siiamaani.

 Eelmise luige paariline tegi veelgi kaunimaid tiire loojuva päikese kumas:

Aga ükspäev oli meil võrgus merikilk, Läänemere suurim vähiliste seltsi kuuluv kakandiline. Ta on hea lõhnatajuga ja osav ronija, natuke suudab plaatjaid tagajalgu kasutades ka ujuda, kiskja, raipesööja ja kannibal, aga inimesele täiesti ohutu. selline lühikokkuvõte siis mereelustiku õpimapist.

Paadiistme vahtplastilaadse soojenduskihi peal tegi ta eriti lahedaid skorpionilaadseid ronimisi, aga mu teleobjektiiviga ei saanud seal teda pildistada. Kaldale jõudes panin tegelase madalasse rannavette ja seal ta üritas kohe kivide alla peitu pugeda. Küll oli äge tegelane!

 

Veel kiilanevaid rohejuukselisi vanamehi:

 

 Lummavad sanglepaurvad. Suured isased ja väikesed emased, nagu nende urvaliste puhul ikka.

Tunduvad müstiliste lindudena, aga tegelikult on lihtsalt läbi leppade kaugelt pildile püütud sinikaelad, lihtsalt päike tegi trikke, muutes nad siluettidena tumedaks.

 Ikka need tontlikud vanamehed:

Eelmise pühapäeva hommikul sai kaugelt üle lahe lehvitada, kui meie olime võrgul ja Koidu vend sõitis Koljunuki sadamast Rammu poole. Tänu telefonile peatus temagi korra, et meile vastu lehvitada. :o)

Sinikaelapaar:

Ja näe, taevaski pardike:

 Aga siin on ristpardid:

 Ja siin rootsiitsitaja, linnuke kelle nimega alati nalja saab:

Kala (2 meriforelli) saime ainult ühel korral. Sellised, kes kojuviimise mõõdu ja loa välja andsid. Keeluaegsed ja alamõõdulised tegelased läksid ilusti merre tagasi. Aga hiiglama mõnus oli ikka. :o)