Jaanuari 1. nädal

 2. jaanuar

Linnakontori nädal. Ülivarahommikul oli kerge miinus, pea kohal säras tähistaevas ja asfalt sätendas tugevalt. 

Kontoris pügasime ühte draakonipuud ja vedasin jupikese omale prooviks koju - äkki võtab juured alla, aga mul pole liiva mulla sisse segamiseks. 

Õhtul tegin peale bussilt tulekut veel tiiru sünnipäevalaps Eva juurde ja veetsime mõnusa pooltunnikese teetassi taga. Seejäral kiirustasin koju tagasi, sest oli vaja Astridile kaup ära tellida.

3. jaanuar

Ärgates toimus akna taga suur lumemöll. Ilus valge talv oli tagasi. :) Väljudes leidsin, et maas on juba 7-8cm tihket lumememmelund ja asusin jalutamise asemel aasta esimest jõutrenni tegema. 

Järsku kostis naabermaja poolt suurt raginat ehkki sahk kolistas hoopis teisel pool. Bussile minema hakates selgus ķa põhjus - suurel kaharal männil oli murdunud ülisuur oks. Kahju!

Jõesuust Koeraloogani sõitis buss saha taga üsna aeglaselt. Korra alguses üritas isegi mööda manööverdama hakata (meie vahel oli veel üks auto ka!), aga õnneks ikka loobus sellest hullumeelsest mõttest. 

Olin vaadetest nii vasikavaimustuses, et polnud mahti silmatäitki sõidust maha magada. 

Tööle jõudsin vaid 20 minutit tavapärasest hiljem. Viimane lõik tuli 1 inimese jälgedest tekitatud rada pidi minna. Äge ja ilus oli!

Õhtuks oli see 17-18cm kõvasti õhemaks vajunud. Käisin veel natuke teid puhtaks lükkamas ehkki Koit oli päeval juba väga palju ära teinud. Muretsen ta puusa pärast. Aga eks ta ise tunneb palju suudab. Kui hetkeks labida najal seisatasin, tuli mu tegemisi uudistama ilus rebane. Vaatas tükk aega ja hiilis siis ettevaatlikult kahe maja vahelt kuuride poole.

Pärast tegin veel suitsuforelĺiķeemi tööle kaasa võtmiseks.
Laekus järgmine katusepakkumine. Kuidagi ei viitsi, aga pean lähipäevil hakkama ka ehitusjärelevalve ja panga pakkumisi värskendama. Hetkel aga alles kuuarved pooleli.

4. jaanuar

Uus, aga õnneks õhuke lumekiht maas. Aga selle all kohati vesine. Sadama poole jalutama hakates selgus, et ka meil ühel männil suur oks ripakil (see tuulelipumänd Vainu nurga juures). Sadama akvatoorium ehk kohalikus kõnepruugis sillavahe oli jääst absoluutselt puhtaks pühitud. 

Buss tuli seekord täiesti õigel ajal.

Tööl oli osakonna nääripidu (jõulupidu jäi ära haiguste pärast). Maiustasime kes millal sai töiste tegemiste vahelt, kõik tõid snäkke jms ja jagasime loosikingitusi. Laud oli lookas ja tore sebimine oli, aga tööle keskenduda oli natuke raske. Õnneks oli klientide poolest üsna rahulik. Kiiruga kribasin Näärivana jaoks ka tillukese salmi valmis:

Jõulud juba ammu läbi.
Minult ära salmi küsi.
Kingi kätte anda võid,
kuna ise hiljaks jäid. :D

Õhtuks oli ilm juba pisut külmem (-3°C). Kodus sain peale teleka taga puhkamist korteriühistu arved valmis, aga rohkemaks jaksu ei jagunud.

5. jaanuar 

Termomeeter näitas küll ainult -4.7°C, aga juba ventilatsioonisahtidest oli kuulda kurjakuulutavat vingumist. Viivitasin väljaminekuga ja Männiku lauda taga sain aru, et sadamasse ma seekord küll ei trügi, teen oma hommikukõnni pigem kergliiklusteel metsa kaitsvate müüride vahel. 

Hommikune buss oli seekord külm. Alles Rebalas pandi tibakeseks ajaks küte tööle. Eksole, eelnevatel soojadel päevadel uhas see täiega, nii et võtsin sõidu ajaks mantli päris ära. 

Päeval tegi päike kontori akna taga lumepilvedes imelist loojangumängu. Fotodel pole pooltki seda müstikat näha kahjuks. 

Õhtul oli ikka veel külm ja tugevalt tuuline, aga buss oli õnneks soe. 

Kodus vaatasime ainult 3 osa "Outlanderit" ära ja muud ei viitsinudki teha. Tööl on küll rahulik, aga aastalõpu mahtrast pole ikka veel korralikult välja puhanud. Või siis olen lihtsalt kohutavalt laisk. 

6. jaanuar

Tuul oli pisut järele andnud. Hommikul leidsin elegantsed tuisuvaalukaared tänavanurkadelt, kuhu ringirallitav sahk veel jõudnud ei olnud. 

Ruhe õuetoolid olid jälle plehku pannud. 

Buss oli jälle mõnusalt soe. 

Õnneks oli linnanädala viimane päev. Terve päeva kummitas mind kohutav unisus. Tahan talveunne jääda... Õnneks ongi juba aasta esimene töönädal läbi ja homme saab magada. Külm ei tundugi enam nii hirmus kui paaril viimasel päeval, ehkki miinuskraade on lisandunudki (-8°C õhtuks). Inimene harjub ikka kiiresti.

7. jaanuar

Laupäeva hommik on meil enamasti koristamise aeg ja seekord viskasime ka kuuse välja. Minu seekordsed ehted, mille üle ma ise vasikavaimustuses olin, osutusid nii vastupidavateks, et suurem enamus võivad teisele ringilegi minna. Vaid mõned üksikud habe-stepirohu seemned olid oma karvasest sabast lahti murdunud ja maandusid komposti. 

Kassiristikud olid küll juba nii pudisevad, et neid ei hakanud kuuselt ära rebima, läksid aknast välja koos puukesega. Puu ise läheb veel teiselegi ringile - okstest saab kevadise päikesekaitse õrnematele taimedele. Prügi välja viies selgus, et see -12 (ärgates oli -14°C) polegi üldse hull ja tegime pärastlõunal Evaga ühe mõnusa tiiru Kadakaranna piirkonnas.

Jäneseaasta auks olid vist tervele rodule laternapostidele jänesed meisterdatud:

Jeee, päike!

Teisipäevase lumemöllu karmid tagajärjed:

Adruvallide kohal oli lumes vallatuid pragusid:

Nagu oravakõrvadega suslik ;)

Õhtupoolik möödus mõnusalt Outlanderi ja Midsommeri seltsis. Vägisi vedasin end ka arvuti taha arveid maksma ja korteriühistu kirjadega tegelema. Ja pisut võtsin ette ka vanade fotode google kontolt kustutamist, ehkki see on väga vaevaline töö.

8. jaanuar

Otsustasin kõndimistes (ja muidu ka) puhkepäeva teha, hommikupoole käisin ainult kuurist puid toomas ja õhtul koolimajas fitness-trennis. Ja ega ma suurt muud tarka ka ei teinud - päeval sorteerisin natuke ajakirjadest välja lõigatud loodusartikleid ja nüüd õhtul käisin e-poes järgmiseks laupäevaks süüa tellimas. No muidugi kokkasin ka, nii laupäeval kui täna, et jaguks veel mitmeks päevaks ja Koit saaks köögitoimkonnast natuke puhkust. Et ma täna kohe nii kõvasti puhkasin, et isegi ühtegi pilti ka ei teinud, siis lõpetan selle nädala hoopis eilse peekoni-seene-makaroniroaga. :)

Mõnusat pühapäeva õhtut!