Jaanuari 2. nädal

 Esmaspäev, 9. jaanuar

Hommikul oli kõigest -7°C, lausa soe ju! :D Siiski oli üsna tuuline ja uus lumesadugi algamas. Sadamas oli sillavahe pooleldi jääs ja Ruhe all rannas olid pardid tuulevarjus (peamiselt kuulsin neid, nähtavus oli üsna olematu). 

Päev otsa käis akna taga paras lumemöll, seega õhtul tuli jälle üks korralik trennituur teha. Minu lumelabidalihased on vist juba üsna treenitud, sest jaksasin märksa rohkem kui arvasin - lausa tund ja veerand vehkimist. Homme lubab jälle 12 tundi sadu...

Heikiga käisime katusepakkumise pärast pööningul ja leidsin ühe tukkuva liblika.

Peaaegu paar tunnikest kulus arvutis ka - Astridile kauba tellimine, KÜ ja valla liikumisaasta teemad.

Teisipäev, 10. jaanuar

Ärgates pudises taevast vaikset lund, aga paistis, et eriti paksu kihti veel maas ei olnud, seega otsustasin ikka kõigepealt väikese tiiru sadamasse teha. 

Ruhe rannas oli (ilmselt eilne kamp) rodu pardimütsakaid jää peal tukkumas. Esimese hooga (pime ju) kartsin, et kas on jäässe kinni külmunud, aga kui paar sammu lähemale püüdsin astuda, olid paar äärmist kärmelt õhus. Astusin vaikselt ja kiirelt tagasi ja nad maandusid kohe uuesti. Vabandasin ja jätsin nad edasi tukkuma. 

Tulin maja juurde tagasi ja asusin prügikastide sissesõitu lahti rookima. 

Aeg sai otsa ja jäigi pooleli. Täna ei jõudnud õhtul ka õue, eks homme vaatan. Loodetavasti ühtki prügiautot ei tule enne. Ma ei viitsi tabeleid otsida, aga kahjuks ei ole tänavu enam meilile teavitusi tulnud. Varemalt oli hea - sain kohe ühistu listile edasi saata, et keegi teeotsa kinni ei pargiks, sest need tühisõidutrahvid on ju kole suured (meil 1 kord juhtus, et majaelaniku auto jäi ette).

Õhtul ei teinudki midagi tarka. Eha tõi mett ja istus natuke aega lobisedes, vaatasime paar osa Outlanderit ja pisut kudusin sinna juurde ka. Arvutis oli ka pisut asjatamist, aga muidu olin laisk-laisk-laisk. 

Kolmapäev, 11. jaanuar

Selle talve teine kevad on kohale jõudnud ja esialgu tundub, et vähemasti 10 päevaks kindlasti. Et kiiremini teed puhtaks sulaksid, lükkasin lume ära ka viimastelt veel puhastamata sisse- ja väljasõidutee juppidelt. 

Tööl oli üsna tegus päev ja õhtul oli pisut KÜ asjaajamist, aga muidu jätkus mu kohutava laiskuse periood. Ahjaa, esimese liikumisaasta ürituse (25. veebruariks) nikerdasin ka juba valmis, sest valla omad tahaksid aastaplaani laias laastus juba jaanuarikuu lehte sisse panna. Tegelikult mõlgutan ühe varasema kuupäeva suhtes ka mõtteid, aga hetkel ei tea, kas see saab teoks ja seepärast lähemalt veel ei kirjuta.

Neljapäev, 12. jaanuar

Löga-löga-löga, väljas oli väga vastik lume ja vee puder. Hakkasin hommikul hooga Kadakaranna suunas minema, et oma tavapärane neljapäevaring ära teha, aga Länneka poolt kostis alt ja ülevalt pealetungivale märjale ollusele lisaks veel ka vastikut tuule ulgumist, seega otsustasin käigupealt ümber ja läksin hoopis sadamaringile. Tõesti vuih-ilm. 

Kui eelmise sulaperioodi ajal oli külmaga lume alla jäänud maa veel pehme ja see vesi sai kiiresti ära voolata, siis seekord on ilmselt maa jõudnud vahepeal ära külmuda ja kõik, mis sulab, jääb kindlalt jääkaussidesse pidama. Peaks vist Noa laeva ehitama hakkama, sest lumekuhjad on veel suured, aga plusskraadid jätkuvad nii kaugele kui silm norrakate ilmalehel ulatub (nähh, pidin ma siis laskma aasta lõpus meie majaesisel tänavalaternal pirni ära vahetada, oleks plinkiv majakas juba laevale orientiiriks omast käest võtta olnud ;) ). Ainus hea asi siin juures on, et hommikul on lootus ka auto uksed lahti saada, sest homme on autoga linnapäev, et saaks päeva lõpul ka peole jääda. Kui eelmisel nädalavahetusel tühjaks saanud allikaveepudelit autosse panin, tuli ust ikka parasjagu (ettevaatlikult) kangutada. Nojah, minu autohaldjas tuletas mulle küll millalgi veel üsna soojal suveajal meelde, et tihendid oleks enne talve vaja silikooniga üle teha, aga... :D

Õhtul käisin veel väikese tiiru - lippasin korraks poodi keefiri järele ja tõepoolest kippus vesi juba üle saapa tungima. Märksa mõnusam oli hiljem veebis ostelda - soe ja kuiv. :) Aga tegelikult oli jälle väga laisk õhtu. Mis mul küll viga on?

Reede, 13. jaanuar

Linnapäev, eriti pikk. St kohe peale tööpäeva hakkas meie kontoris ka firma uusaastapidu. Pidu oli tore, kestis kontoris kella 11ni ja siis mindi edasi veel Amigosse, aga olen vist juba liiga vana - kella 10ks olin mina juba nii väsinud, et otsustasin koju sõita.

Laupäev, 14. jaanuar

Koristamine, Kosel saunaskäik, magusapäev. Aga väga kole sajune ilm, ainsaks õuetiiruks jäigi poodi kookide-saiakeste järele minek. Pildistasin ainult rähni sepikoja jäätmeala ja saunas eesruumi kaminatuld. Aga Kosele sõitsime juba enam-vähem valges (jõudsime sinna kella 5ks) ja seda isegi nii sombuse ilmaga. Päevad ON juba märgatavalt pikemad.

Pühapäev, 15. jaanuar

Triinude sünnipäev. Saatsime mõlemale kinkekaardid (muidugi erineva sisuga) ja lillekullerid. Uskumatu et meie noorim tütreke sai täna juba 23. Kohe väga uskumatu!

Hommikul rohisin natuke akvaariumit, panin esialgu taimed ämbrikesse, aga Mehisel pidi endal ka olema taimeuputus ja nii saatsin nad komposti.

Väjas oli jälle väga kole. Suurem enamus lumest on juba sulanud, jäänud on veel praktiliselt ainult need vallid, kuhu 2 lumeperioodi jooksul seda vägisi kokku kuhjatud sai ja nipet-näpet siin-seal veel. Õnneks on maa ka ikka nii palju lahti sulanud, et enamus veest on suutnud kuhugi ära voolata ja Noa laeva seekord veel vaja ei ole. Igatahes õue üldse ei kiskunud.

Vaatasin murelikult oma hange sisse kinni jäänud ja kõveraks väänatud nulu alumisi oksi, toppisin end riidesse ja läksin neid välja kaevama. 

Väljasulanud hortensia lõikasin ka ära, sest seda kästakse teha hilissügisel või varakevadel, aga viimast ma ootama jääda ei tihka, sest kuidagi ootamatult saab sellest alati juba hiliskevad. 

Üks mu kõrrepeenra tammedest (mida kitsed ja jänesed igal aastal hoolega bonsaiks pügavad) on sedakorda lumelt väga karmi kohtlemise osaliseks saanud. Eks kevadel tuleb vaadata, kas tal üldse on enam nägu ja tegu kui ainult peenra poole sirutuv haru terveks jääb (kui jääbki). 

Laiuv tuhkpuu on ikka absoluutne pilgupüüdja!

Nii ma seal väljas mässasin, tegin veel tiiru muude peenarde juurde ka, aga ei mingeid lumekuppe, lumikellukesi ega lumeroose, paar pisikest tundmatut ninakest ja mõned laugu- või kobarhüatsindi lehed paistsid ainult. Kogu selle ringituuseldamise peale leidsin aga, et väljas ei olegi üldse hirmus ja otsustasin ikkagi ühe tiiru teha. Et allikale oli ka vaja minna ja üheks ideeks luuret teha, siis otsustasin tiiru seekord hoopis joa ümbruses teha. Äge oli, aga lõpuks läks sadu ikka väga räigeks ja autosse istusin juba täiesti läbivettinuna (no oleks ju võinud keebi ka kaasa haarata!)  Teen joatiirust eraldi postituse (homme-ülehomme ehk), neid pilte on siiapanemiseks küll liiga palju. Aga selle aasta esimene konnake sai ära nähtud ja salatimaterjali sai ka allikaojast (aitäh, Katrin!). Ja vesipappi ja esimesi süstamehi nägin ka.

Söögiks keetsin seekord suure pajatäie seljankat (aga eelmisel päeval pähe torganud idee sinna sisse ka lehterkukeseeni panna, unues ikka kahjuks ära). Natuke veetsin aega ka Outlanderi ja Midsomeri seltsis, aga kudumine sinna juurde läheb väga vaevaliselt, eriti kui on üsna peenike lõng ja peenikesed vardad ja nüansirikkad (krimkas on ju tähtsad nüansid) kaadrid.  

Õhtul sai Kadi fitness trenni ka jälle, mõnus! Hetkel on meil rasvapõletuse programm ja on lausa tunda, et tõhus. Kui siia juurde magusasöömist ka piirata, on isegi paari nädalaga juba pisut tulemusi näha. See on hea, sest siis püsib ka motivatsioon.

Pool jaanuarit juba läbi, huh!