Esmaspäev, 31. juuli
Hommik oli uduvihmane, sain omale lennukad lokid pähe :D.
Buss hilines, ilmselt meelega, sest teelt peaaegu kedagi ei tule. Ja Musumäe juures oli ka tükk aega bussitus, jõudsin tööle tavapärasest 3 minutit hiljem :D.
Kontoris oli kohutavalt külm isegi peale trepist ülesmarssimist vemmeldava verega. Olin kampsuni kaasa võtnud, aga toppisin jope ka selga ja lõpuks vedasin laoruumust radika omale laua alla. Lõunal nägin köögis Joannat ja uurisin, millal me sooja tagasi saame. Ta kurtis, et majahaldur ei vasta talle, aga pidas millegi pärast vajalikuks olukorda õigustama hakata ja seletas, et tark maja reguleerib ise temperatuuri ja kuna praegu läkski väljas jahedamaks ja inimesed panevad soojemad riided selga, siis peabki majas ka jahedam olema, et neil oleks mõnus. Hmm - et talvel kasukaajal peab siis toas ka kasukatemperatuur olema või? :D Nojah, eks ta ei jõudnud seda teemat ise enne lõpuni läbi mõelda kui mulle seletama hakkas. Tegelikult on ju arusaadav, et sellises olukorras meil kui rentnikel pole ise midagi teha, ainult haldurilt nõuda ja ega ma ju ei oodanudki, et tema seda lolliks läinud tarka maja ise õpetama asuks. Pärastlõunal piilus aeg-ajalt ka päike aknast tuppa ja koos radikaga läks olemine ikka normaalsemaks vaatamata maja poolt pidevalt täiel vaardil huugavale külmale sundventilatsioonile.
Õhtul seisis liiklus juba otsaga meie kontori juures, aga õnneks liiga kohutavalt kaua selle ummiku lahenemisega ei läinudki.
Lõpuks kesklinna jõudnud, seadsin sammud väikese Tammsaare pargi ringiga Solarise keskusesse ja pidin pikali kukkuma - selle 3 nädala jooksul oli kogu toidupood suletud ja kinni kiletatud ja niisamuti apteek. Saingi ainult Koduekstras käia ja mõttetuid kalleid moehilbupoode uudistada (jah, üleval on küll raamatupood, aga selle jaoks oli liiga vähe aega jällegi). Noh, õnneks oli Koduekstras suur valik kalmulaternaid ja sain Rammu surnuaia jaoks ühe välja valida ja ära osta, asi seegi. Aga homsest siis tuleb marsruut Viru keskuse poole suunata.
Koju jõudes hüppasin kiiresti ühtedest riietest teistesse, tegin jooksu pealt ühe võileiva kaasa ja väntasime sadamasse, et võrk merre lasta. See nädal tuleb proovida igasuguseid kalu kätte saada, sest nädalavahetusel on päris mitu üritust, kuhu kalaampsud hästi sobiksid. Rääkisin isegi Ivoga, et natuke räimi saada, sest nagu kiuste vedasid venelased just nüüd oma rüsa kaldale. Neil muidu üsna pidevalt sadamas pakkumine üleval. Aga eks siis kolmapäeval näeb, kas on õnne. Aga merelkäik, ehkki väga napp, sest käisime siinsamas sadama kõrval Onukivi juures, oli väga-väga mõnus lõõgastus, nagu alati.
Veenäidud tuli ka täna õhtul veel ära võtta. Järgmisel õhtul muidugi selgus, et ma meie enda veenäidu olingi unustanud üles pildistada. :D
Teisipäev, 1. august
Äratus oli ilusa päikesetõusuga.
Täna oli meil tuttuus bussijuht, noorem eestlanna, tore ja seltsiv. Kurtis, et ei tunne veel hästi marsruuti, aga oli hoolega kaardil uurinud ja tegelikult oli tal üsna hästi selge võrreldes nende varasemate (valdavalt venekeelsete) meessoost mühkamitega, kes põrutasid esimestel kordadel ülbelt nagu heaks arvasid, ehkki arvutitabloo nina ees käskis siia või sinna keerata. Oleks, et see tore juht jääbki nüüd meile (esialgu rääkis ta küll ainult 3 päevast).
Jõelähtmes juba pisut sadas. Jõelähtme ja Rebala vahel oli teeservas traatidel palju meikaid, põldudel aga väga suured sookureparved ja väiksem toonekureparv koos ronkadega. Kas tõesti juba kogunevad?
Lasnamäe oli juba väga nutune ja märg, aga kesklinna jõudes õnneks eriti enam ei sadanud. Lokid võimendusid ikka. :D
Kontoris oli täna talutavam, sest olin kaasa võtnud hea paksu ja sooja firmafliisi ja panin radika ka kohe sooja. Aga lisasoojust päikese näol täna ei tulnudki.
Õhtul magasin bussis väga sügavalt, ikka oma peamises unepiirkonnas ehk Lasnamäe kanal, Peterburi maantee, Rebala ja Jõelähtme. Edasi hakkasin juba vaheldumisi ärkama. Ei teagi, miks ma alati just selles piirkonnas õhtuti kohutavalt unine olen.
Kodus käis jälle kiirriietumine mereleminekuks. Söömise võis täna tagasituleku ajaks jätta, sest olin linnas liiga näljane ja haarasin poest kaasa natuke mini-võicroissante ja ühe smuuti. Merel olime pikemalt, sest käisime pisut kaugemal - Ojanuki juures. Mõnus-mõnus!
Supisöömise kõrvale vaatasime viimase saadaoleva Witcheri osa ära ja paralleelselt tegelesin ka laupäevase hülgereisi broneeringutega. Arvutis lisasin veenäidud tabelisse ja saatsin Marjule eelmise kuu kokkuvõtte ära. Ahjaa, uue Pähklimaailma tellimuse tegin ka ära ja nüüd siis kiiruga kribasin veel siia ka midagi. Aga päevad on minu jaoks liiga lühikesed, sinna pole midagi parata.
Kolmapäev, 2. august
Hommik oli jälle niiske, jalutades tuli ka paar piiska siin-seal. Külaplatsi uuel muruplatsil maiustasid meikad. Liivaseid jäljeridu märkasin seal juba eile. Varsti tuleb sinna üles panna sildid "kes murul käib, on siga", nagu selles vanas eesti joonisfilmis, mida ma lapsest saati koledaks olen pidanud. :D
Rannas lemmikmänni juures sulistasid mõnuga kajakanoorukid, aga mina segasin nende mõnusa olemise ära. :( Madalseiklusraja juures toksis rähn kuskil väga lähedal, aga üles ma teda ei leidnudki.
Bussijuht naeratas mulle juba kaugelt vastu ja keeras minu eilse märkuse peale ilusti ringteel bussi ümber. Kiitis ise ka, et palju parem kui seal mudaaugus. Aga teel hakkas jälle sadama ja siis ta jäi kojameestega hätta. Jõelähtme peatuse härraga kahepeale said nad need siiski tööle. Linna jõudsime muidugi jälle natuke hiljem, aga polnud hullu, ainult 6 minutit jõudsingi tavapärasest hiljem tööle ja sain kõik vajaliku enne koosolekut ilusti ära tehtud.
Targas majas oli täna veel natuke soojem, st juba peaaegu normaalne. Aga muidu oli täiesti tavaline tööpäev.
Õhtul hüppasin Postimajast New Yorkerist ja Rimist läbi (ema uhkeldas pühapäeval oma uue kleidiga ja ajas mulle ka isu peale), aga see sinna jõudmine ja pärast Swissoteli juurde peatusesse rändamine oli ikka paras kolgata tee. Õnneks jõudsin ilusti enne bussi peatusesse. Ja koduteel magasin jälle mõnuga.
Koju jõudes ahmisin kiiruga oma makaroniportsu sisse, hüppasin mereriietesse ja juba me jälle läksimegi merele lõõgastuma. Täna olin spetsiaalselt selleks puhuks apelsini ka ostnud. :)
Ja kui ükskord maja juures, tegin kiiruga ka pisut kaevamise tööd, sest Aalujate kokkutulek läheneb kosmilise kiirusega ja kollase vaarika võsud vajasid soovijatele väljavõtmist. Eeva tahtis ka hõbepuud, seda kaevasin-sikutasin talle tubli poolteist meetrit ja viisin siis juba kohe ära ka. Lobisesime ka natuke ja tegime laupäevaks plaane, aga teed jooma ei olnud aega jääda, sest korteriühistu arved ootavad ka juba valmis nikerdamist. Mõned numbrid on küll veel puudu, aga arvepõhjad vähemasti sai valmis teha. Ja Rimi tellimusele lisasin ka mõned meelde tulnud kaubad. Ja nii seeõhtu jälle käest libiseski. Nüüd üritan veel enne uinumist natuke hülgeteemadel mälu värskendada, aga kardan, et kukun esimese lause peale juba magama.
Neljapäev, 3. august
Eilsed tarkvarauuendused olid vaatamata Koidu kirjadele ikkagi boileri ja põrandakütte taimerid lolliks ajanud ja käisin duši all külmas vannitoas vaevu leige veega. Ellu jäìn :D. Vähemasti pesumasin käis ilusasti soodsa elektriga ära - see taimer on meie endi hallata.
Hommikuringil tervitas mind kuunäoga päike - udupilved kumavad parasjagu nii palju läbi. Mere ääres oli nii vaikne ja mõnus, et ei tahtnud sealt kuidagi ära tulla.
Täna oli mul täiesti privaatne 20(+4)-kohaline buss. Õhtuti liigub ikka rohkem rahvast, aga praegu, koolivaheajal ja puhkuste perioodil on hommikul küll väga üksikud sõitjad.
Kontoris pildistasin täna tundmatuid linnaputukaid - tegelikult märkan juba mitmes päev, et meie kõrguselt umbes tavapärase maja 6. korruse akna taga ronivad aeg-ajalt mingid üsna suured putukad. Selgus, et neid on lausa rohkem kui 1 liigist. Ära määrata ma kahjuks ei suuda ja pole mahti saanud ka FB'st abi otsida.
Bussile minnes sadas natuke, kesklinnas juba ladistas. Lollikesed suured kajakapojad kakerdasid otse inimeste vahel.
Viru all terminalis on pooled uksed kinni pandud, kabluta lolliks! Tahtsin toidupoest minna terminali nurgas olevasse parfümeeriapoodi ja otsustasin bussiradadepoolset kõnniteed minna, aga selgus, et poepoolsed uksed olid kõik kinni, avatud oli ainult foori juurest uks, st ma pidin kogu selle pika tee tagasi kablutama ja siis jälle sinna nurka tagasi. Kui Sul on loetud minutid bussini, siis ajab selline asi närvi küll.
Anti teatas, et laupäeva hommikul on tuul natuke liiga kõva ja uuris, kas saaksime hiljem alustada. Ütlesin esialgu, et vaatame homme, sest ma kohe mitte kuidagi ei tahaks hiljem alustada, panin selle matka spetsiaalselt nii varaseks kui võimalik, et jõuaks pärastlõunal juba järgmisele üritusele, mille algusaega spetsiaalselt minu pärast natuke hilisemale kellaajale jällegi nihutati. Kui nüüd hiljem alustada, siis muutub küsitavaks minu sinnajõudmine üldse. Või noh, jõuan küll, aga teised kokkutulnud Aalujad üle kogu Eestimaa hakkavad siis ilmselt juba laiali jooksma.
Õhtu otsa ladistas väga suurt paduvihma ja äikest oli ka.
Reede, 4. august
Hommik ajas eilsed sajupilved laiali, aga kõik tilkus jätkuvalt. Üllatuslikult leidsin Ajataguse teelt uhke neiuvaiba õitsemast. No kus mu silmad küll enne olid? Aga nii tore ja PlutoF'sse kirja sai ta ka. Ruhe juurde rannast ei pääsenud, läbi põlvekõrguse märja heina ka ei tahtnud minna, püsisin teedel seekord.
Bussisõit kulus täna Katriniga lobisemisele. Tore oli, ehkki muidugi oleks just täna ära kulunud korralik uinak, sest öösel lugesin kogemata üheni oma hülgematerjale. Kogemata, sest vaatasin mingi hetk kella valesti, et see on pool kaksteist saamas ja lubasin endale veel pooltunnikese. :D Aga Katriniga satume harva kokku ja siis on alati nii palju põnevaid teemasid, esmajärjekorras muidugi lapsed. Ja täna sain talt lisaks ka oma ammu plaanis oleva printeriteema jaoks häid vihjeid ning soovitusi.
Kontoris (ja kodus ka) jätkusid vihmavalingud:
Laupäev, 5. august
Tõusin hästi vara, sest mitmed ettevalmistused olid sellised, mida ei andnud eelmisel õhtul ära teha. Aga ikkagi kippusin lõpuks ajahätta jääma natuke ja jõudsin sadamasse täiesti viimasel hetkel (st esimesed matkalised juba saabusid, kui mul oli veel asjade laevatassimine pooleli). Aga ilm oli piisavalt maha rahunenud ja taevas ka juba üsna selgeks tõmmanud.
Ema tuli ka koos Maila ja Mariusega Neeme, ütles, et kui äkki keegi tulemata jääb, tuleb ka merele, aga vastasel juhul läheb rõõmuga metsa ja mere äärde hulkuma. Ei jäänud kedagi tulemata, nii et ema seadis sammud väimehe juurde, et oma kompsud sinna maha sokutada, meie aga asusime hüljeste poole teele.
Saime parasjagu laintel loksuda ja seepärast ei õnnestunud ka eriti selgeid pilte saada, aga hallhülgeid oli palju ja mõni käis ka päris paadi parda ääres tantsimas. Isegi meie kõige väiksem (3-aastane) vapper merekaru oskas hülged merest üles leida, ehkki tundus, et tema tõeliseks kutsumuseks saab hoopis ornitoloogia. ;)
Aitäh toredatele reisikaaslastele, kapten Jaanusele ja loomulikult hüljestele. Samuti tänan kõiki neid reisikaaslasi, kes juba varakult ilusa ilma tellimuse Ilmataadile sisse olid andnud - praegusel vihmarohkel ajal õnnestus meil imeliselt ilusat päikeselist mereilma nautida.
Siis viisin ema kiiresti koju ja põrutasin edasi Albu kanti Aalujate kokkutulekule.
Loomulikult olin kõige viimane kohalejõudja, aga õnneks oli vaid üks Aaluja jõudnud selleks ajaks lahkuda, seega enamuse nägin ikka ära. :) Kahju muidugi, et jäin ilma taimevahetuse suurest saginast. Üht-teist olin küll eelnevalt juba omale ära broneerinud ja ka teistele nimeliselt toonud ja midagi oli teistest üle ka jäänud ja ma sain ikka plaanitust palju rohkem taimi koju toomiseks autosse tõsta ja ses suhtes on kõik väga-väga ilusti. Aga see sagin ja sahmimine, mis meil neil kokkutulekutel alati alguses lahti läheb, on nii armas, just sellest on kahju. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar