...Siis ütleb üks pisike sääseke mu peas, et mida sa ikka kadestad, sul pole ju niikuinii kohta, kuhu ilusat roosi istutada...
...Ja siis tuleb eriti külm ja trööstitu sügis. Nii külm, et Prisma-rahvas on sunnitud juba septembri alguses oma taimemüügiaediku kinni panema ja mingi jääkidevaliku poe sisemusse ära kolima. Esimesel korral suudan kiirustades vaid kaugelt ära fikseerida, et näe, taimed on sisse ära kolitud. Vahet ju pole, sest endal pole niikuinii plaani ega vajadust midagi osta...
...Aga siis, nädalapäevad hiljem on vaja poe tagumisse otsa orhideemulda ja -potti otsima minna. Ja see tee viib sellest õnnetust taimedealusest kohe päriselt mööda. Ja seal ilutseb suur silt: KÕIK ROOSIISTIKUD 25.-. Siiski suudan esialgu peaaegu rahuliku pilgu neist üle lasta. Masendav on vaadata täiesti kuivanud roosikesi, mis on terve suve pidanud tillukeses turbases kiletorus hingitsema ja selle tuppakolimise peale täiesti surnud juba on. :o((( Kuid siis jäävad silma mõned elusad roosid - niisama äbarikud, niitpeened, peaaegu koltunud, aga õitsevad. Ja siis ei suuda minusugune enam vastu panna ja tassib ühe neist koju. Peamiseks põhjuseks polegi odavus, vaid tillukese tohutu elutahe. Anname siis talle võimaluse.
Minu väljavalituks sai roniroos Super Exelsa, kõrgus 2,5-3m, karmiinroosad väiksemad õied hiigelsuurtes kobarates, õitseb sama aasta võrsetel. Plantexi toode, kirja järgi Eestis kasvatatud.
Põhjalikumalt lugesin seda silti muidugi alles kodus, kui talle kohta nuputama hakkasin. Nii kõrge roniroos...ei andnudki muud varianti, kui majaseina äärde elulõnga ja mets-viinapuu vahele talle koht tekitada. Mingid lillesibulad tulid sealt mudugi välja, need torkasin natuke eemale. Lisasin istutusauku komposti ja kuhjasin mullapinnale veel tomatipotist järgi jäänud turbamulda ka. Vaatame siis, kas tibul jagub veel elutahet.
Õievarre lõikasin maha, et teda rohkem mitte kurnata. Selle tõin tuppa ja lisasin oma kirjule sügiskimbule. :o))
8 kommentaari:
jah,niisugune elutahe paneb ostma küll. ostsin mõned aastad tagasi just samamoodi paar põõsasmaranataimekest. olid nad sügiseks nii õnnetud ja äbarikud kahekesi seal mingi supermarketi platsi peal, et lihtsalt ostsin ära.
ühe aasta põdesid ja nüüd juba tasapisi kasvavad-kosuvad. roosa ja valge.
ja usun, et Su roos saab samamoodi eluvaimu tugevaks ja rõõmustab Sind kaua.
Mina ja mu Roosike täname ilusate toetavate sõnade eest! :o)))
Soovin ka Su roosile kosumist! Küll ta nüüd paksemaks läheb.
Appi kui toredad te kõik olete!
Aitähh! :o))
Sama lugu oli mul mõned aastad tagasi 2 musta kuusega, mis olid puukoolis visatud sügisel heki alla ja sinna unustatud. Kevadel läksime uurima, milliseid pargipuid seal pakutakse. Ja siis märkasin ka neid kuusekesi. Nad olid läbi kuivanud ja väga õnnetu moega. Aga näha olid ka mõned elusad pungad. Kui avaldasin soovi nad ära osta, ei tahetud neid algul meile anda, lõpuks nad siiski müüdi meile. Aga ilma allahindluseta! Ja nende 2 puuga meie ost piirduski. Kastsin neid puid suvi läbi regulaaseltlt, väetist ei andnud, kohanemisperioodil oleks viimane nad kindlasti tapnud ja rääkisin nendega juttu.
Aga mis tegid need puud järgmisel aastal - nad olid kõigepealt kasvanud vast meetri jagu ja nii tihedalt käbisid täis, et seda imestasid ka vanad dendroloogid. Niisugune oli siis nende tänu päästmise eest. Ja praegu on nad isegi kõrgemad kui palju varem istutatud kuused, lõpmata ilusa haabitusega ja alati käbirohked puud. Käin ikka nendega vahetevahel rääkimas.
Oi kui armas lugu :o)
Mina päästsin niimoodi paar aastaid tagasi K-Rautast ka kolmveerandsurnuid maranaid, õnneks anti neid ka sümboolse hinna eest. Igatahes on nad nüüd kõik elule toibunud ja sel aastal õitsesid tänutäheks hoolega. Ainuke häda, et sordinimedest pole aimugi, kõik sildid olid juba poes ära kadunud.
Roos aga tundub jah lihtsalt äraväntsutatud olevat, küll ta kosub. Oktoobris pane veel ca 10 cm paksune kiht liiva või mulda, siis läheb kevadel kohinal.
mul tekkis selle kõige peale tahtmine kohe minna maailma .. või noh, taimesid päästma :)
aga köögikata, küll ta sul kosub! ja taimedega rääkimine on nagu inimestegagi - kui nad su armastust tunnevad, siis õitsevad ja õilmitsevad :)
Postita kommentaar