esmaspäev, 11. mai 2009
Imedest ja imelikkusest.
Esimene ime - buddleia ei külmunud tänavu sugugi lumepiirini tagasi. Kuna ta praegu veel üsna tagasihoidlik, on pilt paras peitepilt. Igatahes on kõige ülemine lehetutike ülemises pildiservas(keskel) ja juurekael pildi alumises servas, veidike paremal. Vahva, saab tänavu näha ehk tibake Inglismaa-mõõtu buddleiat kah.
Amplimaasikad on imelikud - pooled elasid talve kenasti liiva sisse kaevatult ja adruga kaetult üle ja õitsevad (viljuvadki juba) hirmus uhkelt, aga rippuvaid võsusid ei taha enam ajada. Uued tänavused sirutavad neid juba küll.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Ega need budleiad nii väga õrnad ei olegi ja tänavu oli ju ka ohtralt lund ja külma alla 20C oli vaid paar päeva. Inglismaa kasvu me neid ei näe, aga välja nad ka nii lihtsalt ei sure.
Mis sorti maasikas? Minul elasid (ja osad vist isegi õitsesid) kõik kenasti peenrasse istutatuna talve üle, isegi ühel taimel juurdumata kasvudki elus, aga vot mu toamaasikas andis küll veebruaris 2 marja ja siis hakkas närbuma, keegi oli juured nahka pannud, hea, et 2 juurdunud kasvu talve peenras üle elasid. Aga mu torumaasikad (kuumaasikad) jäid viimseni ellu, 2 toru jäidki püsti, ühe ma küll panin maha pikali ja kühveldasin lund peale, aga ei mingit vahet
Ei teagi sorti, oli poes lihtsalt amplimaasika taim. Aga pooled ei elanud talve üle ilmselt selle pärast, et jäid juba kasvukas selle sügiselõpu suure niiskusega kiduraks. Hallitasid ja mädanesid.
Postita kommentaar