Pühad.

Terve nädala kripeldas mul hingel see reedene vaba päev - no ei jagu kevadel neljast tööpäevast, et kõik vajalik ära teha. Tegelikult, ega viiestki vist aitaks. :oP Nii veniski mul neljapäevane tööpäev poole kaheksani õhtusse. Aga see-eest sain Rohelisest Kaubamajast kätte viimased uue projekti taimed. Siia tiigi taha tihedalt kokku laotuna tundub neid ikka väga vähe, olgugi et kokku siin umbkaudu 65 taime on. Eriti vähe tundub neid olevat selle nurga alt pildistatuna.

Uuel nädalal alustan siis maa kaevamisega, pean veel Paljassaarest koorma mulda juurde hankima. Paraku ei anna ka muru mulle armu - see kasvab juba vaatamata vihma puudumisele mis mühiseb...ja kui siis esmaspäeval tulevad kastmissüsteemi poisid ka veel...oeh.

Igatahes on kõige selle peale juba tunne, et viskaks põrandale kõhuli hoopis, nagu lapsed siin,

aga muret teevad oma maja ümber riisumata kulu ja lõikamata kibuvitsapadrikud. Nii juhtuski, et peale pikka tööpäeva tunnike puhanuna kobisin õue perega grillima, aga niisama hängimise asemel ajasin paksud töökindad kätte ja haarasin kääride järele. Pimedus polnud takistuseks, sest parajasti pooleliolev padrik asus peaaegu tänavalaterna all. Tuppa tuigerdasin alles siis, kui maikuu juba ette keeras. Ja nii saigi mu aiatööde võhm selleks korraks otsa. Vott. Saagu mis saab, aga mina pole ka mingi Duracelli jänes. Tegelikult võiks me pensionäridest naabritädid ka lisaks oma lillepeenrakesele ja seebikatele hoopis reha kätte võtta ja majaesiseid ühisplatse veidike kraapida, kuskil pole kirjas, et seda ainult töölkäivad majaelanikud peaks tegema!

Paar sinist silmarõõmu sügisestest uutest istutustest.

Millal ükskord neist ülastest selline kena sinine väli tekib, nagu pildikesel näha? Aga armsad on nad nii ka.:o) Ja nüüd üks iganenud teooria kummutamine - võõrasema ei ole enam üheaastane taim. Need kaks (ja tegelikult on neid veel, aga teised pole veel õisi avanud) on eelmisel kevadel istutatud võõrasemad, mis kindlalt sama taimena lume all vastu pidasid, mitte tütartaimi ei kasvatanud.