See auväärne konnavolask peitis end hoolega minu eest, kui mõned päevad tagasi peenraid rohisin. Märgadest kividest võib aru saada, kuidas ta end kohe teistpidi keeras, kui üritasin portreefotot teha. Nii mitu korda.Üldse on neil vaesekestel nii umbes kord nädalas kibedasti tegemist, et peitu pugeda, kes paekivide vahele, kes peenrasse, kes suuremate kivide alla, kes niisama murult eemale. Kõige tillemad suudavad end lausa murukamara sügavustesse ära kaevata. Töntsimate kärnkonnakeste pärast pean vahel niiduki hoopis seisma jätma ja nad hellalt eemale tassima. Eks ehmatus ole seegi.
Jah, raske see konnaelu keset aedniku valdusi. Aga kuivõrd teretulnud nad on! :o)
Teised peitusemängijad.
6 kommentaari:
Kas teda suudelda proovisid? Äkki muutub printsiks:)
Tabatud peidus konn :)
Aga kena pilt ja idee :)
päris lõbus on Sinu fotojahtimisi vaadata, toredasti kukub välja, lase edasi!
Need konnad on, need konnad on...:) Minu lapsed on küll konna suudelda üritanud:DDD
milline tore konn kinni nabitud, ikka fotokaga ;)
oled õnnelik, konnad küll poevad peitu, kuid siiski enne näed neid.
meie aias pole ma enam mitu aastat millegipärast konna kohanud.
Postita kommentaar