Kalastusest, rallitamisest jne

Eilne hommik algas võrgulkäimisega. No tegelikult käisid konkreetselt võrgul mees ja ta sõber, mind visati hoopis vahepeal natukeseks ajaks Rammus maale. Viisin mehevenna perele pisut kooki, jõin nendega tassikese teed ja nautisin ilusat hommikut.
Aga enne mereleminekut tegin veel mõned klõpsud sadamas. Esmalt paar peaaegu sarnast pilti - esimene umbes sellisena, nagu ta kaamerast tuli, teisel on tausta heledamaks tuunitud, et allserv nii tume poleks ja nii tuli ka madala vee vetikaelu nähtavale. Miks kaamera selle nii tumedaks jättis, kas nende kiiskavvalgete jahtide pärast, mis kogu säri omale tõmbasid? Ja kumb teile rohkem meeldib?

 Meri-särjesilm Ranunculus baudotii:

Huvitav, kas muuliehitusel kasutatud kaevurõngad on lihtsalt kirjaaluseks sobitatud või oligi see kohe nii plaanis, st rõngad selleks sinna pandigi? Ma ise kaldun küll esimest varianti arvama, aga mine neid sadamamehi tea...

 Tagasivaade sadamale:

 Luuraja:

 Väike autoportree ehk selfie:

 Ma tean, et see on objektiivile suhteliselt kahjulik mäng, aga ma ei suuda kuidagi päikesele vastu panna:

 See valge täpp seal merel (männiladvast vasakul) ongi mehed võrkudega mässamas:

 Ja ongi mu teepeatus otsa saamas:

 Suure suuga kivikammeljas:

 Üks mu lemmik-mustreid tüünel merel, aga pildile ei jää ta kunagi nii ilusti kui reaalis on:

Vahepeal tegin Alavere kandist randa tulnud külalistele pisikese aiaekskursiooni.
Minu kaunis varretu keelikurohi. Aitäh, Maurus!

 Nimetu potiroos:

 'Schwarze Madonna':

Et minul oleks mitu liiliaõit korraga, siis peab minul ka mitu sibulat olema. Aru ma ei saa, nad peaksid ju liivast pinnast ja päikest armastama ja need on just see, mis mul neile pakkuda on. Miks siis nii nirud?

Aiaekskursioon tehtud, hüppasime mehega kärmelt ratastele ja andsime jalgadele valu, sest vaevalt tunnike oligi jäänud mu näidendiproovini Jõelähtmes. Ja kuna ka õhtul oli vaja minutipealt koju jõuda, et korteriühistu koosolek maha pidada, siis kujuneski seekordne 27-kilomeetrine ring pigem korralikuks rattaralliks kui meelelahutuseks. Aga vahel on ka seda vaja (oma kere proovile panna) ja mõnus oli see matk ikkagi. Mõne peatuse tegime ikka teel ka, kuid pildistasin ainult Suka silla juures. Aga Jõelähtmes, kui mina proovi tegin, istus abikaasa õunapuu all ja elas kaasa valla võrguvõistlustele. Neemekad said tubli kolmanda koha.

Tegelikkuses väreles seal sillapostidel mõnus päikesepeegelduse pitsimuster, aga pildile see kahjuks ei jäänud:

Täna sai hommikul taas merel käidud, aga kuna seekord olin täielikult kaluriametis, siis kaamerat kaasa ei vedanud (pealegi saite juba eilsest ju pilte küll). Meri oli pisut rahutum, aga ilm ikka mõnus suvine. Ja pärastpoole tegime mõne majaelanikuga pisikesed koristustalgud. Äraviidud konteinerkuuri alune sai nii korda, kui hetkel võimalik. St seal on maas suured betoonist sillusetalad (vms) ja me otsustasime eile, et sellest saab tulevikus meie istumiskoht - taladele on hea ehitada terrassi ja kõrval võiks siis olla veel nö väliköök ja katus võiks ka peal olla. Aga see kõik peaks olema minimaalsete kuludega, samas kena ja korralik. See kena on muidugi paras pähkel, sest majatäis inimesi on ju kõik erineva ilumeelega. Näiteks üheltpoolt välja pakutud merekividest koldeosa peale kirtsutas teine nina, et kas see peaks ilus olema...oeh.
Aga jah, oma kivilat edasi kaevata ma jälle ei saanud ja eelseisev nädalavahetus on ka väljasõidule ära planeeritud. Noh, ma arvan, et ega hullu pole, taimed on seal juba niikuinii nii umbe kasvanud, et mõni nädal siia-sinna ei muuda enam midagi. Tagasiistutamist ei saa ka veel niipea ette võtta, sest pottides jaksab selle põuaga taimi paremini elus hoida kui lõunakallakul. Nädal tuleb veel vähemasti seda põuda kannatada. :o(
Aga ilusat nädalavahetust kõigile, ma lähen nüüd oma kõrbe kastma.
Lisan veel siia lõppu ikkagi ühe pildi tänasest, mille tegi randa kalutritele vastu tulnud abikaasa: