Stockholmis käidud

Siu-vilksti käisime Stockholmis Keiti kallistamas ära tänu Kadile, kes oma Neeme kaluritepäeva loosivõidu meile loovutas (kuna põnn on veel pisut pisike, et sellisest reisist täit mõnu tunda). Triinule ja Kustavile oli see esimene Rootsireis ja esimene ööbimisega laevareis üldse, seega jagus rõõmu ja elevust küllaga ja see tegi ka meie reisi äärmiselt nauditavaks. Lõõgastav (muidugi ka parasjagu väsitav) puhkus oli see niikuinii, aga laste rõõmust säravad silmad annavad ikka nii palju energiat, et seda on lausa raske uskuda. :o) Aitäh, kallis Kadike, selle toreda kingituse eest!

 Megasuur kruiisilaev Vallettast lahkus pisut enne meid:

Kahjuks unustasin Stockholmi sissesõidul ära, kust mul neli metsa kohal kõrguvat kõrvutiasuvat tornmaja nii tuttavad tunduvad ja jätsin seal pildi tegemata. Aga ei tea, kas emmad-kummad majad on nimme sedasi ehitatud, et oleks teises sadamas kodusem randuda?

 Mõni kohe oskab kogu päikese omale ahnitseda, ise niigi säravam kui teised:

 Hüvasti, Tallinn ja Eesti!

Showprogrammi vaadates rääkis Triinu, kuidas ta esimest korda taolist asja Neeme rahvamajas 6-aastaselt nägi ja väga häiritud oli. Njah, mul polnud aimugi, et see lapsele nii hullult mõjus. Ei mäleta muidugi enam põhjust, aga omal ajal sai ikka vahel lapsi peole kaasa võetud, kui neid kuhugi panna polnud. Vahel oli põhjuseks ka peo ülejäänud kultuuriprogramm, mida lastele näidata tahtsime. Vot siis. Nüüd ta muidugi vaatas juba huviga.

Niikui proffessionaalsed tantsijad lõpetasid, vallutasid lava umbes samavanad lapsed, kui Triinu tol ajal oli. Ei tea, kuidas nemad asjasse suhtusid?

Suure osa esimesest õhtust veetsime yatzyt mängides, taustaks selle toreda paari esitatud mõnus muusika. Mingi hetk nuias Kustav, et viiksime neile tippi ja kui ta need mündid ära oli viinud, kuuldus kohe riburadamisi kõlksatusi. Loodetavasti oli neil kena lisateenistus sel õhtul. Pildistamas käis ka Kustav:

Kuigi öösel sadas päris korralikult, oli hommik taas kaunilt päikeseline, ideaalne muinasjutuliselt kaunite skääride nautimiseks.

Sellised kollased praamid asendasid sildu, sebides vaat'et iga 10 minuti järel üle laevatee edasi-tagasi:

 See kiirkaater kihutas otsekui proovides...

 ...seda Viking Line laeva kätte saada:

 Aga neid viikingeid oli küll rohkem kui kalu meres, mulle tundus:

 Huvitav paadisild koos kaljusse raiutud kuuridega:

Selline praam oli aga nagu liinibuss - sõitis suts ninapidi peatusesse, vahetas mõned reisijad ja suts oma teele tagasi:

 Selle esiplaanil oleva kaatri kohta aga tuli tahtmine öelda: "Kutt, hea, et sul tiivik ikka vees on!":

 Pardavalvur:

 Sakiliste tornidega muinasjutuloss:

Ja ongi Stockholm. Kui mina viimati seal käisin, randusid laevad kõrvalsadamas. Sellist lumivalget kolossi nägin esmakordselt. Kuid see polnud terminal.

Ilmetut sadamahoone sissepääsu, mis meenutas sõna otseses mõttes tehase nurgatagust, prooviti kaunistada võimsate lilletünnidega:

 Keit leitud ja ära kallistatud, saime kõik omale 24-tunni sõidukaardid ja esimese asjana põrutasime mitmete busside ja metrooga Tyresösse Keiti ühikat üle vaatama. Ilus, puhas, valge, avar...Kuid pikalt meil aega seal ringi vaadata ei olnud, kruiis annab ju napid 6 tunnikest linna peal hulkumiseks. Seega ladusime kiirelt kotist välja leivad, kommid, veekeetja ja muud nodid ja sisse heeringa, rootsi kommid ja muu nodi ning asusime tagasi kesklinna poole teele.
Järgmine peatus oli Keiti praeguse kooli ehk Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (KTH) juures. Ohh, kui ilus peahoone ja ega campusel üldiselt ka midagi viga polnud.

Imeilusad seinakaunistused. Ja huvitav küll, et igalpool mujal on iidsed seinad taimestikuga kaetud ja seisavad, aga meil pasundatakse kohe, kui midagi kiviseinale kasvama lased, et ei tohi, lammutab maja ära...

 Raami või ära ja pane seinale:

Mulle tundus, et raamatukogu seina ääres kasvasid viinapuuga segi kohvipuud, aga väga kindel ma pole, googeldades tundus leht pisut teistsugune olema.

 Nagu täis puhutud:

 Särab:

 Mini-jänesega skulptuur trepimademel. Ja pange tähele ka ukse avanemise jälge, mis maha märgitud on:

 Metalltara - raske materjal on suudetud õhkõrnaks teha:

 Ülikoolilinnaku järel põikasime põgusalt ka vanalinna:

 Ja sealt liinipraamiga Djurgardenisse.

 Hehee, kuidagi väga naljakas oli laevukese pealt lugeda väljendit Hop On Hop Off:

 Veeseina me seekord ei sukeldunud - jääb järgmiseks korraks:

 Lustakas keraamikalett:

Keit ütles küll, mis need kollased majad on, aga ma ei mäleta muidugi. Igatahes ehitatakse nende vahel ühe vana laeva koopiat, kasutades mõnda originaalosa, sh emapuud.

 Kohustuslik ost - kanelbulle:

 Mmm, kui maitsev ja vaadake ise, kui õhuline:

Põhja(la) muuseum ja Vaasa muuseum jäävad samuti järgmiseks korraks. Oleme ise Vaasa muuseumis käinud ja muidugi oleks see lastele põnev, aga meile eraldatud aeg oli juba väga napiks kulunud.

 Uhke peenar harakaga:

Veel lopsakaid peenraid. Mulle meeldis, et neis oli kasutatud maksimaalselt 10 erinevat taime, aga paigutatud nad mõnusalt kaootiliselt, nii et tulemus oli otsekui looduse enda kunstiteos:

 Tahtsin selle topeltõielise ülase seemneid saada, aga kõik äraõitsenud nutid olid alles pooltoored:

 Linnas toimus suur naiste jooksuvõistlus ja sadama bussidki tegid selle pärast suuri ringe sisse:

 Muldvana tramm:

Ja oligi aeg taas bussi kobida ning sadamasse tagasi sõita. Laevas vaatasime pärast õhtusööki taas showprogrammi ja osalesime ka muusikamängus, aga palju jämmida ei jaksanud ja kaamera tassimisest olid ka mu kaelasoobned juba liiga väsinud, seega pilte pole. Aitab teile küll. ;o)