Ühildasime oma käigud - algul käis Koit võrgul (mina kondasin rannas) ja siis läksime koos edasi seenemetsa.
Kui ma siin eelmises postituses rääkisin hõbehaigrust, keda ka kodurannas nägin, siis sel korral ma teda veel ei näinud, oli ainult hallhaigur. Põnev tegelane temagi. Kui pilte suuremaks klõpsate, on viimaselt näha, et lühilennul ripuvad tal jalad naljakalt vertikaalselt. Pikaks lennuks sirutab välja, kuid kael jääb ikka pisut kõveraks.
Tuli meelde, et hariliku soolikarohu pilt mul vist veel herbaariumist puudub. Õnneks leidus veel ka päris ärksa olemisega isendeid.
Keegi kärblane raudrohul:
Ja veel üks herbaariumist puuduv rannataim, kahjuks tema pildistamisega jäin küll hiljaks, alles on veel vaid mõned viljajäänused kuivanud vartel. See on rand-õisluht:
Randastriga läks pisut paremini - viimased jäänused küll, aga siiski õied:
Kui hakkasime juba otsapidi metsa jõudma, avastasin, et mu
2 kuud tagasi pildistatud tindikud on ikka veel alles, vähemasti mõned neist. Ja näevad imelised välja sealjuures.
Lihtsalt üks ilus pilvikupoisike:
Mingisugune limak, üsna tõenäoliselt puugipask, aga oma viimases, eospeadega mummude staadiumis.
Roheline kärbseseen:
Ei tea, kas limasarvik või mingi narmik:
Seenlill:
Vist valge jahusirmik:
Rohetiksik, viljakehad on veel tillukesed:
Udunummi roosa kärbseseen. Panin noa võrdluseks kõrvale, selline hiigeltitt oli:
Ja siis üks kurb leid. Võib-olla sama rebase saak, keda ma täna (4.okt) samas kandis kohtasin.
Pöörasin ta teistpidi, et saaks hiljem paremini liiki määrata. Arvan, et on tõmmukajakas. Kinnitage või vaielge!
Aga, et see retk rõõmsamalt lõpetada, siis veel üks kena roosa kärbseseene paarike:
1 kommentaar:
Vahvad seeneleiud :)
Postita kommentaar