teisipäev, 14. oktoober 2008

Mängiks midagi...

Kui kõik teised blogijad nädalavahetusel aiatöid rabasid teha ja muid suuri asju korda saatsid, võtsin mina hoopis käsile akude laadimise. Oleme kogu perega paadunud mängurid ja nii ongi parim nädalavahetus täis erinevaid mänge. Kohale said kutsutud ka vanaema ja tädi Triinu. Nii sai kokku suur seltskond, kus kohati oli tegu, et kõiki soovijaid mängudesse ära mahutada.
Aga esmalt tuli hoolitseda, et nälg ei hakkaks mängimist segama ja selleks on parimad erinevad suupisted. Niisugune nägi siis välja meie esimene suupiste...ei, mitte laud, seda on ju vaja mängimiseks, hoopis suupiste-tumba. Õhtu edenedes asendusid juustuvalik ja kana-riisipirukad krevetikorvidega.
Hommikul jätkasime sinihallitusjuustuga täidetud seentega,
mozzarellapulkade, singileibade ja laste tehtud küpsisetordiga. Tort sai kaunistatud väga lakooniliselt, sest minu marjad olid mattunud hiljuti tekkinud kanakoivapakkide alla ja seda külmunud krobelist massi ei suutnud mina lahti harutada.
Aga nüüd siis mängude juurde.
Üks suurimaid lemmikuid on meil Katani asustajad, eriti koos rüütlite ja meresõitjate laiendiga, mis on olemas meie sõbral Triinul ja mille ta peaaegu alati meile tulles truult kaasa veab.
Laste lemmik on Skip-Bo. See on Uno-kaartide sarnane mäng ja siiamaani minuteada seda Eestis müügil pole. Isegi Taanis ei pidavat olema, seega meie taanlastest sõbrad käisid seda hankimas Rootsist ja saatsid siis postiga. Aga meie tillukeses külas on veel üks lõbus Skip-Bo seltskond, nemad on oma kaardid saanud Soome sugulastelt. Nendelt ma sellest mängust esimest korda kuulsingi.
Kui lapsed magama läksid, sai mängitud paaris-pasjanssi ehk Kabala'd, see on ka üks minu lemmikutest.
Veel üks mäng, mida saavad lapsed mängida nii koos vanematega kui ka üksi: Labürint.
Uusim mäng meie seltskonnas - Alhambra, sellega saavad väikese abistamisega hakkama ka koolieelikud. Kuuene poiss võttis hoolega appi kõik sõrmed, et kokku arvutada oma käesolevaid rahasummasid ja vaadata, kas saab osta mõne uue lossi osa.
Veel oleme mänginud Aliast, Blokust, Monopoli, Riski. Ja vahest võtame hoopis ette ühe suure-suure pusle.
Mängimine on hiiglama mõnus! :o)

9 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Oh, ma igatsen juba seda päris hilissügist, mis enam üldse nina välja pista ei luba. Meil on samuti mitu sahtlitäit põnevaid mänge, mis võivad meid paigale naelutada terveteks päevadeks.
Aga nii väga logelemise moodi see Sinu päev nüüd ka ei paista. Need suupisted ja pirukad ajavad küll suu vett jooksma. Ja nii kena serveering ka veel.

Köögikata ütles ...

Noh, pirukatega on ju lihtne, kui masin taigna valmis sõtkub. Need tegin valmis juba enne linnast-tulijate saabumist. Küpsisetort on sellistel puhkudel eriti hea, sest seda saavad lapsed täiesti ise teha suurte mängude ajal. Ja muud suupisted sai ka tehtud kambaga koos või siis oma käikude vahelt nii muuseas. Kõige hullem ajaraiskamine oli hoopis vastu ööd nõude pesemine. Sellisel puhul igatseks küll masinat. :o)

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Oi kui tore nädalavahetus! Nii vahva! Mulle meeldib ka niimoodi mängida aga meil pole siin ammu miskit mängitud...
oma viga, muidugi.
Ja kui uhke suupiste tumba!
Kuidas Sa neid seeni teed? Ma arvan, et mo mehele läheksid need küll hästi sisse

Köögikata ütles ...

Oi, sellest lihtsamat asja pole. šampinjonil saba tagant ära, tükk sinihallitusjuustu sisse ja umbes 10-15 minutiks ahju.

Kiku ütles ...

Nii lahe värk! Kunagi tegin enda sünna nii, et oli mängude õhtu! Toidukraam oli teil ka vägev, suu hakkas kohe vett jooksma!

elfriide tramm ütles ...

lahe!

ja ma pean ikka praeahju ostma, pirukaid tahaks! :)

elfriide tramm ütles ...

mulle meeldib neile shampinjonidele lisaks sinihallitusjuustule veel veidi küüslauku sisse panna. ahjaa, ja kui tahta veidi eksootilisemat teha,siis selle shampinjoni võib pärast veel filotaigna lehekese sisse keerata ja sellega ahju panna. sellisel puhul maitseb mulle, kui seene sisse on lisaks juustule ja küüslaugule ka tükike tomatit pandud.. kuigi seda viimast võib muidugi ka ilma taignata panna.

Eve Piibeleht ütles ...

Ausal öeldes kogu sellesügisese rabamise peale hakkan ka mina juba hilissügisest puudust tundma nagu Muhedik. Tore, et kusagil veel mängitakse. Meie peret on selleks liiga vähe alles jäänud.

Köögikata ütles ...

Thela, aga alati saad ju sõbrad külla kutsuda mängima, nagu meiegi teeme. :o)))