Otsustasin seekord selle puust ette teha ja punaseks värvida. Lihtsalt lõbu pärast :o)), sest arvan, et selle lihtsa töökäiguga saab tegelikkuses igaüks hakkama ka ilma piltideta.
Niisiis pott veega tulele ja porgandid-sibulad kuumutan kuumas õlis läbi enne vette suramist. Tookord toodi mulle selle õlis kuumutamise põhjuseks ilus supi värv ja pikki aastaid ma seda ei teinud, sest pidasin tervislikumaks vähem rasva ja praadimist. Alles aastaid hiljem uuema aja kokanduskursustel käies sain teada, et tegelikult aitab rasvas kuumutamine omastada porgandis leiduvat niivõrd vajalikku D-vitamiini. Seega jäi tookordsetel kokkadel mulle olulisem info edastamata (aga võib ju ka olla, et vast keskkooli lõpetanud tuulepeal see lihtsalt kõrvust mööda lipsas).
Samal pannil praen läbi ka hakkliha ja lisan sellegi supipatta. Maitsestanud olen SM hakklihamaitseaine, pipra ja paprikapulbriga. Soola lisan alles supi valmimise eel vastavalt vajadusele.
Üsna kohe lisan ka tükeldatud kartulid.
Ja kui supp on uuesti keema tõusnud, on käes nuudlite kord.
Kui köögiviljad ja nuudlid on pehmed, lisan herned ja tõstan kohe poti tulelt. Omal ajal pandi sinna supisse konservherneid, aga mulle meeldivad rohkem külmutatud herned. Lõpuks lisan tulikuumale supile purustatud küüslaugu ja maitserohelise.
Ja saigi argiõhtu kiirsupp valmis. Minu lemmik suppide seas.
Head isu!
8 kommentaari:
Ahahh
No see läheks minu perele peale küll. St. sisse ikka.
Vot kui tublid naised!
Ise ei viitsi eriti söögitegemisega vaeva näha. Küpsetasin masinas singitükkidega sepiku ja tegin sügavkülmast võetud lihabuljongi kuumaks. Lõunaks soendasin eilse mulgipudru.
No oleks mul ka selliseid hõrgutisi soojendada, ma ka ei liigutaks lillegi :oP. Aga meil on viimasel ajal nii, et tee kui suur ports tahes, lootuses, et saab ka järgmise päeva hakkama, siis ikka süüakse see nii ära, et vahel harva vaevu üks ports jääb järgi.
Ma alles nüüd panen tähele!
Sa oled supipoti peale kirjutanud "Kadri pada"!
Misjaoks? Et mees seal liimi ei keedaks?
Ega minugi varud varsti otsas. Kuna ma saan liha sõbrannalt ja alati (tal lihaloomad) suure pottsu, siisvähese lihaga kondid keedan veel konserveerimise ajast olemasoleva termomeetriga kaanel, sures potis sellise tahkema buljongi ja panen plasttopsidega sügavkülma, mikrouunis sulatan ja gaasil lasen korra keemiseni, maitsetoheline vürtsidega juurde, vahel jääb tiba riisi üle või teen klimbid sisse.
Aga mul jama - ligi 5 kg veiseliha tükk (no oli kiire , et väiksemateks portsudeks teha)sügavkülma ülemises sahtlis ja ei saa kätte. Išššand, pean fööniga hakkama lahti sulatama.
Selle nimelise pajakleepsu sain, kui veel lasteaias tööl olin ja siis elektrikud suurt kilpi korrastamas käisid. Üks elektrik oli mu hea lapsepõlvetuttav ja ühel hetkel siis keset oma kilbisiltide toksimist ulatas mulle selle kleepsu. No ei pane sellist ju lasteaia paja külge. Aga kasutamata ka ei raatsinud jätta :o))). Muide, väga mitu aastat on potil vastu pidanud.
Aga see külmikus kinni on mul ka hetkel väga aktuaalne - tõin eelmisel nädalal 10kg kasti kanakoibi ja suures kitsikuses sai neid sinna igatepidi topitud, osad olid pealt veidi pehmenenud ka. Ja nüüd ongi, et ei saa marju ega muud, mis tahapoole jäi, enam kätte. Ühel sahtlil võtsin juba esikülje ära (õnneks on sellise ehitusega) ja kougin sealt nagu riiulist asju, sest lahti ta ei tule. Aga eks see ole nagu iga panipaigaga - olgu ta nii suur kui tahes, ikka täitub kohe. Oi ma vaatasin mõningase kadedusega oma linnas elava poissmehest noorema venna külmikut, kus oli ühes sahtlis vaid jääkuubikukotte ja teised tühjad. :oD
Mul tuli vastu ööd neid pilte vaadates supiisu peale, aga katsun ikka homseni vastu pidada...
Seda suppi olen kiiretel aegadel päris palju keetnud, peakski vahelduseks sügavkülma toitudele jälle päevakorda võtma.
Kas Hilisel teeb see mulgipuder mingi nipiga end ise valmis?
Eks see külmkapi lahtisulatamine on ka vist kõigile perenaistele tead-tuntud asi. Aga meil juhtus vähem kui kuu aega tagasi veel hullem lugu. Külmkapil oli kevadest rikkis see isesulatamise süsteem. No ei saa ju külmikut keset suve parandusse viia. Lükkasin seda ikka edasi. Ja umbes kolm nädalat tagasi läks ta siis päris õhtule. Aga see sügavkülma osa oli ikka nii jäässe kasvanud (pidevalt sulatas-külmetas ju), et föön enam ei aidanud, võtsime appi kuumapuhuri ja lahtisulatamine võttis terve päeva. Järgmised 2 päeva siis tegelesin kotlettide ja praadide ning moosi keetmisega. Hea, et viimase töö tegi see saiamasin. Nüüd on sügavkülmas päris mitmeks ajaks valmistoit olemas.
Postita kommentaar