Minu kõige lemmikum džemper, õhuke, soe ja pehme, hakkas suurest kandmisest varrukasuist lagunema. Lõpuks ei aidanud enam muu, kui tuli päästeoperatsioon ette võtta. Oi, aga küll see oli hull töö. Kõige hullem asja juures oli karmi tõsiasja ilmsikstulek - nimelt hakkab üks teatav naesterahvas oma parimast noorusest juba väljuma :o(((. Sest sain neid imepeeneid silmakesi peeneima olemasoleva heegelnõelaga hargnemast päästa vaid paar kõige päikeselisemat tundi korraga. Edasi oli kaputt, minu silm lihtsalt enam ei seletanud. Kuna nädala sees kulub kallis aeg raske raha teenimisele ja terve üks nädalavahetus läks laste kostüümide õmblemisele, olin sunnitud ilma lemmikuta lausa mitu nädalat hakkama saama. Aga nüüd on ta mul rõõmsalt seljas tagasi. :o)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar