Pärast lumemöllu.

Eile õhtul oli mõnus aknast vaadata, kuidas loodus möllas. Hommikul polnud meie maja juurest veel sahk läbi käinud ja polnud ka teada, kuidas lood tööpoolse teeotsaga, sellepärast pidasin targemaks jalad selga võtta ja kondiauruga tööle kobida. Õnneks on vahemaa ainult poolteist kilomeetrit.
Ossaa, kus täna oli alles tööpäev. Rohkem kui 6 tundi rookisin ja ikka lõpuni ei jõudnud. Ja siinjuures tuli mulle veel külasahk appi ka, lükates lahti pika tee väravast garaažini.
Üks trööstitumaid töid oli terrassilt allalükatud lume kuhugi ära vedamine - kõikjal on rajad ju juba piiratud meetriste ja kõrgemategi vallidega. Kuidagimoodi ma ikkagi sain selle lumelaama...
...selle trepi pealt minema toimetatud, teine samasugune oli veel.
Kui majaümbrus puhas, asusin rannatee kallale (rannas asub ka üks hoone, milleni kindlasti pääseda vaja). Metsa vahel oli ees selline pilt...
...ja selja taha jäi selline.
Aga metsa vahelt välja ma täna enam ei jõudnudki, see jääb teiseks päevaks. Kusjuures eespool paistsid tublilt meetrised ja kõrgemadki hanged.
Ka kasvuhoone katus peab mõned päevad veel selle lumelaama all vastu pidama. Ausalt öelda ma ei teagi, kuidas nüüd seda redelit sinna lumme suruda õnnestub, sest eelmised allatiritud lumemassid on tasase murupinna asemel kohati pehmesse lumme ju kõrgmäestiku tekitanud. Eks näeb siis, kas maandun seljataha hangedesse või kasvuka"klaasidesse". Loodan siiski, et pigem tahapoole, see akrüülplast on muidugi hapravõitu, mis siis veel külmaga.
Mõned tuisu kunstiteosed ka lõppu, päikegi lõi loomeprotsessis natuke kaasa. Mis sest et ränk trenn, ikkagi imeilus! :o)
Ja sulamisele me veel ei mõtle. Eriti selle keldriaugu juures. ;o)