laupäev, 13. veebruar 2010

Reedene rõõm.

Reede õhtu on üks mõnusamaid hetki nädalas - töönädal on möödas ja kogu nädalalõpp veel ees. Mõnus-mõnus. :o)

Mis siis sel nädalal tehtud sai?

Tööl sai loomulikult lisaks muule ka lund roogitud. Kui nädala algul oli mahti isegi sissesõidutee laiendamisele ja muudele nikerdamistele mõelda, siis täna lõid jälle hanged üle pea kokku. Kui õhtul lapsel rongi vastas käisin, selgus, et maa pool on lood palju rahulikumad. Siin rannas möllas ikka korralik marutuisk. Lisaks oli ka õhutemperatuur "pahupidi" - meil -7 ja Kehras ainult -3.

Esmaspäeval proovisin ise kodus Tom Kha supi tegemise ära (olin seda nädalake varem ühel seltsikaaslase sünnipäeval saanud). Eriliseks köögisaavutuseks seda muidugi pidada ei saa, sest kasutasin valmis kuivaine-vürtsisegu, lisades vaid kanafileed, seeni ja tomateid, tiba nuudleid ka. Tulemus: mulle, khm-khm, mahetoitujale, väga maitses. Tugevamate maitsetega harjunud mees arvas, et süüa ju kõlbas, aga miks hea supimaterjal (kana, seened, tomat) oli vaja vürtsidega ära rikkuda. Kokandushuviline 10-aastane tütar isegi proovis raasukese, aga talle ei maitsenud ja 7-ne "pisipoja" ei tulnud isegi kööki mitte. Seega jääb üks mu uus lemmik meie pere menüüst välja ja pean selle isu rahuldamisel lootma ainult sõpradele.
Millalgi sai lõpuks ära kasutatud veits kauaks seisma jäänud kiivid ja banaan. Lisasin ka 1 pirni ja paar astelpaju marja. Smuuti tuli hea, aga mulle endale maitses veelgi rohkem, kui sellele natuke piima ka lisasin.
Kuna keskmisel tütrel läks mobiil hingusele, aga puht' logistilistelgi põhjustel on just temal see hädapärane vidin, pidime rahakoti nurki tuulutama ja talle uue hankima. Õnneks tuli töökaaslane appi ja müüs meile soodsalt ühe Samsungi. Kui see siis minuni jõudis, selgus, et tegu mingi paberõhukese liistakuga, mis mulle õhkõrnana tundus. No kuidas sa annad sellist tegusa noore kätte? Ega siis midagi. Tuhnisin natuke riidejääkide seas ja ilmselt läheneva sõbrapäeva mõjutustel jäi sõelale jupike eelmise sajandi lõpuaastatest pärit südamlikku sitskangast. Ribakesest maasikatega flanellist sai pehme vooder ka. Kuna nii pealis- kui ka voodririie on ühest tükist, ei kvalifitseeru see asi lapitööks, aga mingid crazy quilt'i sugemed tal siiski nagu oleks, sest nikerdasin igavaks jäänud mustrit veidike põnevamaks tikkida. Võtame siis seda kui minu eelhäälestamist lapilainele. ;o)
Njah, mõnuga nikerdaks vast mõnel õhtul miskit sellist, aga õmblemine tähendab minu jaoks suuri ettevalmistusi: kraami köögilaud puhtaks, sikuta nurgast välja õmblusmasina kohver, tõsta see raske asi sinna lauale, siis sikuta teisest nurgast välja triikimislaud ja pane keset kitsaid käiguradu püsti...ja midagi ei saa ju nii pooleli jätta, sest kogu aeg tahab keegi mööda korterit ringi ratsutada ja pea' sama tihti tahetakse köögilaua taga kokata või süüa. Nii ongi minu õmblustööd harvad ja maratonlikud, et saaks ruttu perel jalust ära. Oh, kuidas mulle kuluks ära üks majapidamistuba. No ja kunstituba võiks olla ja...
Ahjah, seda tahtsin ka veel kurta, kui ülekohtused kõik on: kuna neile on selge, et mina pesen nõud puhtaks 5-10 minutiga nende poole tunni asemel, siis keegi ei suvatsegi minu selleteemalisi abipalveid kuulda võtta!:o/
Aga nüüd ruttu magama, sest homme (uups, täna ikka) tuleb kelgumäele rassima minna. Kui me peale neid tuiske muidugi autodega mäele ligi pääseme. Aga supp ja kuklid on hangitud, seega mingisugune vahva seltsidevaheline üritus toimub kindlasti. :o)
Kena nädalavahetust kõgile!

Kommentaare ei ole: