Fotojaht: Jalavari.

Mu nädalavahetus oli seekord nii hõivatud ja omateada vanades varudes mingeid jalatsipilte ka pole, seega mõtlesin üldse selle jahihooaja vahele jätta. Aga pühapäeva varahommikul mehega merel kaasas käies tegin ikkagi paar klõpsu ära ja ehkki need pole ainsuses, panen nad ikka üles.

Täielikult magamata, päikesetõusu jaheduses, mis vihmavalinguteks ka veel muutus, olid minu jalavarjudeks korralikud kummikud, sees veel villasokidki. Ikka oli külm olla.
Aga abikaasa, elupõline kalur, ei kanna terve suve jooksul muid jalatseid. Kui teda just linna ei sunnita minema. Kunagi hakkas mul tema jalgade vaatamisest veel külmem, aga sellega olen nüüd harjunud.
Aga üllatus tabas mind hoopis enne randa naasemist, kui külma trotsides paadipõhjast kalu ämbrisse ja kajakatele sorteerisin ja kui siis mees mereveega paadipõhja loputama hakkas. Selgus, et sooja oleksin ma saanud, kui tema moodi jalavarjud oleksin valinud ja jalgu üle paadiserva kõlgutanud - selles külmas vihmas oli merevesi lausa tuline.


Muid jalavarje näeb siin.