Ja siis... Oi, kuidas tahaks Jaanile sinna Vilsandile külla minna...võtaks oma isa (aga kahjuks on tema juba igavikuteedel) tema vahva kandlega ja abikaasa kaasa, lapsed ikka ka, ja veedaks ühe mõnusa lauluõhtu adruvallide vahel. Ahhh!!! Nii ilus on vahest unistada.:o)))
Aga kontsert ise oli imeline ja hingeminev. Ka ilm oli super oma punava päikeseloojangu, laperdava nahkhiire ja säravate augustiöö tähtedega.
Tibake kontekstist välja läks Udupasuna "Revolutsioon", aga lugu oli tegelikult väga hea ja tibake süvenedes leidus küllalt ka Tätte lugudega kokku sobivaid jooni. :o)
Aitähh Jaanile, Udupasunale ja perele selle kena elamuse eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar