Nagu eelmise postituse lõpus mainisin, on mul suuremal või vähemal määral muret mitme puu-põõsaga. Ülemisel pildil on mu kodused mustad sõstrad (2 põõsast on), millel siin veel üsna kena välimus. Aga lehtede alused oranžid täpikesed valgusid ruttu-ruttu suureks ja nüüdseks on praktiliselt kõik lehed pruunid ja paberkuivad. Tänavune saak on korjatud ja need lehed juba kutud, aga millega ja millal neid pritsida, et tuleval aastal põõsad kenad püsiks?Alumisel pildil on kolkvitsia ja sellega erilist muret nagu polegi, välja arvatud seik, et põõsas on madalam kui muru ja ei õitse. Ostetud sai ta 2 ja pool aastat tagasi, kas on asi lihtsalt nooruses?
Samuti 2 ja pool aastat tagasi ostetud liiv-kirsipuud kiratsevad ka, igaks kevadeks on eelmise aasta võrsed kuivanud ja taim alustab uute noorte võrsetega. Mis neile muret võiks teha?
See on liiv-kirsipuudest kõige kobedam, kõrgust vaevu pool meetrit.
Tänavu ostetud roosaõielisel viirpuul (oli ta vist Paul's scarlet) on noored võrsed ilusad, aga vanemad oksaosad on lehed servast alates ära kuivatanud ja maha visanud. Ka ei tea ma, millised neist okstest maha, millised tagasi lõigata, et puukesest kena aiaehe saaks. Kahtlustan, et luua otsas luuad ja seal jälle luuad ei ole just parim variant. :oP
Uues raamistutuse alas on põõsasmaranad Abbotswood väga ilusad ja kasvavad mis mühin. Aga...
...samas peenras kasvavad Tilford's Cream-id pruunistuvad. Kõige hullem on siin pildil, teised on ikka natuke rohelisemad. Aga kõik õitsevad üsna rikkalikult. Kui ma õigesti mäletan, siis olid esimesel aastal ka need 2,5a tagasi ostetud põõsasmaranad samamoodi pruunistuvad ja kidurad, nüüdseks on pilt palju parem. Ehk põevadki lihtsalt kolimisstressi? Aga miks siis Abbotswoodid ei põe?
Pilti mul pole, aga paar päeva tagasi elupuude rea kõrval käies märkasin, et vähemasti ühel puul olid peaaegu kõigi okste lehetipud pruunikad, teistel leidub vaid üksik kuivanud oksake siin-seal, aga oksatipud on kõik värskelt helerohelised. Kas see elupuu on haige?Ehh, selle postituse peaks vist mõnele dendroloogile saatma...
6 kommentaari:
nende põõsasmaranate kohta - oma aias olen märganud, et nad ei talu ümberistutamist eriti ja siis põevad pikalt. Ma eelmine aasta istutasin neid ümber - osad taastusid kiiresti; osad olid täpselt sellised pruunikad pikka aega kuni uued lehed kasvatas ja osad viskasid üldse lehed maha. Mõtlesin, et lähevad välja - aga seeaasta kenasti rohelised, aga ei õitse.
Roosõielised, eriti igat liiki-sorti kirsid, on seen- ja bakterhaigustele väga vastuvõtlikud. Ma soovitan nyyd sygisel KÕIK lehed ning kahtlased (jõnkslikud, vaigutilkadega, seenetäppidega, katkise koorega jne) oksad eemaldada ning pritsida puud nt vaskvitriolilahusega. Talvel aga raputada puutuhka nt sula ajal, kui oksad on märjad.
Võib olla kindel, et tegu on miski seenega. Sest eriti vanades aedades on levinud pilt, et kevadel tekivad rohelised noored võrsed, aga sygisel tabanduvad haigusest, ning kevadel tulevadki lehed ainult noortel võrsetel. Puu isegi ei õitse, sest õiepungad tekivad eelmiste aastate võrsetel, haige puu on suuteline ainult võrsetipust lehtima ja võsu ajama. Terve luuviljaline lehtib ikka yleni... ja hakkab juba inimesekõrguselt viljakandmist proovima, viltkirsipuu juba 1.30 juures. Viltkirsipuu aga soovib teist samasugust enda kõrvale tolmuandjaks. Trv Kaaren
Oh, Sul nii palju küsimusi korraga, kas mul nüüd kõik meelde ka jäid?
Mustsõstra põõsast on kahjustanud sõstra-viltrooste s.o. seenhaigus. Varakevadel võiks teda pritsida mingi seenevastase preparaadiga ja sügisel tuleks kokku korjata kõik lehed ja põletada.
Maranad on tõesti ümberistutustele tundlikud. Ka olen täheldanud, et väga halvasti taluvad lauspäikest roosad, kreemid ja oranzid sordid. Nad vajaksid vähemalt poolvarju. Valged ja kollased kasvavad igal pool hästi. Kuna maranad õitsevad sama aasta võrselt, tuleb neid igal kevadel korralikult tagasi lõigata, muidu hakkavad nad alt laasuma ja muutuvad üldse rääbakaks.
Kirssidega on lugu vist tõsisem. Nende piltide järgi võiks otsustada, et tegu on kirsipuu-lehevarisemistõvega. See on selline seenhaigus, mis enamasti ka puud tapab. Ma arvan, et kui tead, millega enamvähem tegu, leiad piisavalt materjali.
Kolkviitsia kohta ei oska midagi öelda, sest mul on nad suured ja ilusad. Nii liik kui sort. Aga mul on oma versioon nn veesoonte kohta- kõik põõsad neil ei kasva. Olen seepärast ümber istutanud paar põõsast, nihutanud neid vaevalt pool meetrit ja põõsad on äkki ellu ärganud.
Kui nüüd midagi puudu jäi, kirjutan pärast juurde.
aaa, viirpuul otsi kahjureid, neid ei saa ilma pritsimata (nagu roosegi) kasvatada.
Kas kolkvitsia on ostetud Järvseljalt? Minu sellest puukoolist ostetud kolkvitsia on samasugune laiutavate madalate okstega, püstisi oksi on mõni üksik. Võib-olla ongi tegemist laiuva vormiga. Terv elly
Ei ole Järvseljalt ostetud, on Kuusalust laadalt ostetud ja ma ausalt öeldes ei mäleta täpselt, aga oli vist Arli puukoolist hoopis.
Postita kommentaar